+372 5290139

Tere tulemast! Logi sisse või Registreeru kasutajaks

Blogi

Miks üha enam teadlikke naisi on menstruaalanuma-usku?

14.08.2020
Miks üha enam teadlikke naisi on menstruaalanuma-usku?

11 000 hügieenitarvikut kogumahuga mitukümmend kilogrammi. Prügi, millel kulub lagunemiseks aega ligikaudu 500 aastat ja mille tootmiseks on elu jooksul kulutatud pea paar tuhat eurot. Selline on keskmise naise menstruatsiooni mõju keskkonnale ning rahakotile kogu elu vältel. Lisades juurde vast kõige olulisema aspekti ehk organismi tervise ning üldise heaolu, jääb alles vähe kaalukaid põhjusi, miks peaks jätkama vanade harjumuste küüsis ning kasutama menstruatsiooni ajal tampoone või hügieenisidemeid.

Kui keskkonnateadlikkus on meie tarbimisharjumuste suunajana olnud fookuses alles viimasel kümnel aastal, siis tampoonide potentsiaalsest tervist kahjustavast mõjust kõneldi juba 1980. aastatel, mil USAs registreeriti pärast tampoonide immutamist superimava keemilise ainega üle 900 toksilise šoki sündroomi juhtumi. 1990. aastatel lisandus info puuvilla kasvatamiseks kasutatavate putukamürgi jääkide olemasolust tampoonides. 

Keskkonna- ja tervisesõbralik alternatiiv, mis on eksisteerinud juba 85 aastat

Olgugi et tänapäeval on selge suund võimalikult sünteetikavabade hügieenitoodete suunas, on tampoonide kasutamine endiselt seotud muu hulgas ka toksilise šoki sündroomiga. Organismi vähem koormav alternatiiv menstruatsiooni perioodiks on hügieenisidemed, mis aga ei võida paljude naiste poolehoidu seetõttu, et need võivad lekkida, neid on ebamugav kasutada iseäranis lühemate riietega ja lisaks ei võimalda sidemed menstruatsiooni ajal näiteks ujumas käia. Muu hulgas sisaldavad ka hügieenisidemed sünteetilisi lisaaineid imavuse tagamiseks. 

Menstruaalanum ehk menstruatsioonitops (mida tuntakse populaarseima brändi  järgi ka mooncup’ina) on karikakujuline plastist, silikoonist või kummist valmistatud anum menstruaalvere kogumiseks, mis patenteeriti juba 1935. aastal. Selle kasutamine võib esmapilgul tunduda pisut keeruline, kuid natukese harjutamise järel on pea iga  naine uue, tervisesõbraliku oskuse ning harjumuse omandanud. Menstruaalanum tuleb lihtsalt kokku voltida ning lükata tuppe nagu tavaline tampoon. Kui anum on sees, avaneb menstruatsioonitops ise, moodustades tupe seintega kindla vaakumi, mis ei lase verel kehast väljuda. Üks tops mahutab keskmiselt 25 ml vedelikku, mis on umbes poole rohkem kui tavaline tampoon või hügieeniside. Sestap ei pea menstruatsioonitopsile ka nii palju aega ega tähelepanu pühendama – anumat tuleb tühjendada umbes 12 tunni tagant. 

7 kaalukat põhjust, miks eelistada menstruaalanumat tampoonidele ning hügieenisidemetele

  • See on Su kehale ohutu. Meie keha on meie tempel, mille eest peame hoolitsema parimal võimalikul moel. See, mille lubame oma organismi, määrab meie enesetunde ning päevade kvaliteedi. Sestap on äärmiselt oluline, et teeksime oma keha heaks ainult parimaid valikuid ning eelistaksime tooteid, mis on võimalikult naturaalsed. Menstruatsioonitopsid ei lekita toksilisi aineid, samuti ei pudene nende küljest puuvillakiude (nagu juhtub sageli tampoonidega). 
  • See on keskkonnasõbralik. Ühekordsed hügieenitarvikud toodavad aastas ligikaudu 200 000 tonni prügi, mis koormab planeeti mitusada aastat. Menstruaalanumat saab aga korduvalt kasutada, hõlpsalt puhastada ning see kestab aastaid.
  • See on mugav. Iga algus võib olla pisut konarlik, ent harjumuse välja kujunedes kinnitavad naised kui ühest suust, et menstruaalanuma kasutamine on mitu korda mugavam kui tampoonide või hügieenisidemete pidev vahetamine ning jälgimine, ega kuskilt midagi ei paista või leki. Menstruatsioonitops kinnitub vaakumi abil tupeseina külge ning tagab kaitse 12 tunniks, olenemata sellest, kas on päev või öö, milline on kehaasend või kui aktiivse tempoga elustiil. 
  • See on soodne. Viiepäevase normaalse vereeritusega menstruatsioonitsükli puhul vahetatakse tampooni umbes kolm korda päevas, see teeb umbkaudu 180 tampooni aastas. Lisades juurde hügieenisidemed ning pesukaitsed, kulutab naine hügieenitarvikutele keskmiselt 50 eurot aastas. Menstruaalanum on aga ühekordne väljaminek, mis teenib end tasa juba poole aastaga – sellest edasi on puhas kokkuhoid!
  • Sa õpid on oma keha paremini tundma. Menstruaalanum võimaldab hoida silma peal erituva vere hulgal, koostisel, lõhnal jmt. Sel moel võid varakult jaole saada ootamatule tervisehäirele, ent õpid ka üldiselt oma keha ning menstruatsioonitsüklit paremini tundma.
  • See on hügieeniline. Menstruatsioonitopsi kogunev veri ei puutu kokku tupeseinte ega õhuga, mistõttu ei hakka selles bakterid paljunema ega teki ebameeldivat lõhna. Anumat on ka kerge hooldada – pärast iga tühjendamist tuleb seda lihtsalt veega loputada ning soovi korral kasutada ka spetsiaalset puhastusvedelikku. Tsükli lõpus tuleks kuutopsikut pesta vee ning seebiga ja panna 1 minutiks keevasse vette. Anuma hoiustamiseks on olemas õhku läbilaskvad puuvillased kotikesed. 
  • See on turvaline. Kui menstruatsioonitops on õigesti paigaldatud, on see täiesti lekkekindel ehk sellega võib tunda end muretult magades, ujudes ning sportides. Kuutopsi võib paigaldada juba pisut enne päevade algust, et tunda end täiesti kindlana. Õigesti paigaldatud menstruaalanumat pole kehas tunda ning katsudes peaks see tunduma ühtlaselt ümar. 

Elamise Kerguse e-poes leiduvad Fair Squared menstruaalanumad on valmistatud 100% naturaalsest kummist ehk kautšukist, mis on kahjutu nii Su kehale kui ka keskkonnale. Lisaks sellele kannavad Fair Squared tooted õiglase kaubanduse (Fair Trade) märgist, mis tähendab, et igas tootmise etapis on tagatud õiglased töötingimused ning kvaliteetne toormaterjal.

Seep, millest räägib kogu maailm

30.07.2020
Seep, millest räägib kogu maailm

Maailmas on vähe asju, mida kasutatakse järjest juba 12 sajandit. Oleme harjunud asju üha juurde looma, uusi ja justkui paremaid versioone genereerima, samas kui käsitöömeistrid enne meid on juba ammu ärganud tõdemusse, et lihtsuses peitub võlu – ja loonud tooted, mis päriselt kestavad. 

Üle 1000 aasta kestnud kvaliteet

Marseille seepi (prantsuse k savon de Marseille) hakati Prantsusmaal valmistama juba 9. sajandil, kasutades selleks looduses olemas olnud tooraineid – naturaalset oliiviõli ning Vahemere taimedest saadavat aluselist tuhka. Möödus aga 800 aastat enne, kui see vahutav tükike Lõuna-Prantsusmaa kultuurist kogus tuntust kogu maailmas. 

Marseille seep on looduslik, palmiõlivaba multifunktsionaalne puhastusseep: sellega võib pesta pesu, nõusid ja keha, raseerida, puhastada hambaid, peletada putukaid, eemaldada plekke, kasutada majapidamisseebina nii kodus kui ka reisil.

Originaalretsepti järgi valmistatud Marseille seep koosneb sajaprotsendiliselt looduslikest taimsetest õlidest, st see ei sisalda ei loomset toorainet ega kunstlikke lisandeid. Seep valmib 5-astmelise protsessi käigus, mis vältab kahest nädalast kuni ühe kuuni. Esmalt segatakse suures pajas kokku Vahemere vesi, oliivi- või muu taimne õli ning naatriumhüdroksiid. Saadud segu kuumutatakse kuni 10 päeva, seda iga natukese aja tagant loputades, et eemaldada glütseriin ning muud jääkained. Edasine järgib juba tavapärast seebi valmistamise protsessi: segu kallatakse vormi jahtuma, tahkunud seep lõigatakse tükkideks ning märgistatakse seebitootja templiga.  

8 toote asemel üks, mis on kvaliteetne ja ökoloogiline

Ka Elamise Kerguse veebipoest leitav Marseille seep on plastivaba ja naturaalsetest koostiosadest, pakkudes oma ohutu koostisega head alternatiivi paljudele igapäevastele kehahoolduse ja kodupuhastuse toodetele. Tõtt-öelda on Marseille seep tegemas juba mitmendat võidukäiku – praegusel ajal just inimeste seas, kes hoolivad iseenda, oma pere ning keskkonna heast tervisest. Kui oled siiani mõelnud, et seep on vaid kätepesuks, siis Marseille seep pakub tänu oma mitmekülgsele kasutusele suurepärase võimaluse oma seniseid harjumusi ümber hinnata. Nimelt sobib see imehästi asendama tavapärast

  • hambapastat: lõika Marseille seebist väikesed tükid, pane need klaaspurki ning sega vähese veega. Lase seebil tund-paar lahustuda, seda aeg-ajalt segades. Lisa segule soovi järgi paar tilka orgaanilist piparmündi või sidruni eeterlikku õli. Hambaid pestes kasta oma hambahari lihtsalt segusse või määri seda pisut harjale.
  • dušigeeli: dušigeelid ja tavaseebid sisaldavad üldjuhul alati lisaaineid (nt parfüüme, silikoone, sulfaate jne), mis kahjustavad nii meie kui ka planeedi tervist. Marseille seep on kahjulike kemikaalide ning kunstlike lisaainete vaba, mistõttu soovitavad dermatoloogid seda ka tundliku naha ja nahahaiguste korral (allergiad, ekseem).
  • raseerimisvahtu/-geeli: originaalne Marseille seep sisaldab palju looduslikke õlisid ja on ühtlasi suurepärane vahutaja, mistõttu sobib see raseerimiseks nii meestele kui ka naistele. Raseerimisel tee pind esmalt märjaks ja aja seep käte vahel vahuseks. 
  • riiete pesemiseks: Marseille seebist saad 15 minutiga teha pesuvahendi, mis kestab järgmised 3 kuud, on igati soodne, tervisele kahjutu ning ökoloogiline. Pesuvahendi tegemiseks tuleb Marseille seebile lisada vaid soodat ning vett (riivi 150 grammi Marseille seepi peeneks puruks, lisa 60 grammi soodat ja 3-4 liitrit keeva vett ning sega, kuni kõik koostisosad on lahustunud). Käsitsi pestes hõõru märga riiet seebitükiga, tekitades piisavalt vahtu. Lase seista u 10 minutit ning loputa (asendamatu abivahend reisides!). 
  • nõudepesuvahendit: hõõru märga nõudepesusvammi Marseille seebiga, kuni tekib vaht. Pese, loputa ja ongi puhas! Võid teha seebist ka valmis kontsentraadi. 
  • kodu üldpuhastusvahendit: Marseille seep on suurepärane alternatiiv igapäevasele üldpuhastusvahendile – seebine puhastuslapp/svamm teeb puhtaks kõik töötasapinnad, kõva mööbli ja isegi pesuruumi. Seinte ning põrandate puhastamiseks riivi või murenda supilusikatäis seepi ning lahusta see kausitäies soojas vees. Soovi korral võid lisada ka paar tilka orgaanilist eeterlikku õli. Vajadusel loputa pinnad puhta lapiga (eemaldamaks liigset vahtu). Marseille seep puhastab tõhusalt ka hõbedast ja teistest väärismetallidest pinnad.
  • plekieemaldajat: tee määrdunud koht märjaks ning hõõru seda Marseille seebiga. Lase seebil mõjuda u 30 minutit, seejärel loputa. Vajadusel korda, kuni plekk on kadunud. 
  • putukamürki: tee spreipudelisse seebisegu – selleks riivi kaks supilusikatäit Marseille seepi ning lahusta see soojas vees. Sega/raputa segu hoolega läbi. Pihusta segu taimedele (vajadusel mitu korda). Riidekappi pandud Marseille seep aitab aga eemal hoida tüütuid riidekoisid!

Originaalretsepti järgi valmistatud traditsioonilised ning pakendivabad Marseille seebid leiad kergelt Elamise Kerguse e-poest. 

 

Innovaatiline silikoonleht asendab korraga küpsetuspaberit, fooliumi ning toidukilet

25.05.2020
Innovaatiline silikoonleht asendab korraga küpsetuspaberit, fooliumi ning toidukilet

 

Meie teadlikkus tervislikust toitumisest on tõusuteel ning aina enam inimesi uurib, jälgib ning valib hoolikalt, milliseid toiduaineid organismi kütusena kasutab. Sama oluline on ka toidu käitlemise ning säilitamise viis. Kui teeme vitamiinirohke köögiviljasalati, ent hoiustame seda ohtlikke kemikaale sisaldavas plastkarbis, kaevame siiski ühe käega auku nii endale kui ka ümbritsevale keskkonnale. Õnneks suudab teadus meie heaks palju ära teha ning innovaatilisest mõtlemisest pole puudus ka köögitarvikute tootjate seas. 

Potid, pannid, vormid, kausid, karbid, kiled, paberid – kokates puutub toit paratamatult kokku väga paljude eri pindade ning materjalidega. Ühel usinal kodupagaril on sahtlis tõenäoliselt kolmes eri versioonis küpsetuspaberit, lisaks fooliumi, küpsetuskilet, -kotte ja palju muud. Kokkuvõttes on see suur koormus nii rahakotile kui ka keskkonnale, mis ägab pakendite ülekülluse all. 

Küpseta – kata – säilita 

Silikoonist köögitarvikud on saanud köögimaailma tõusvaks täheks – ilmselt igal vähekenegi agaramal kokkajal on kodus kas või üks silikoonist munapintsel, pannilabidas, kauss, muffinivorm vms. Silikoonist tooted on populaarsed põhjusega: neid on äärmiselt kerge hooldada, nad on vastupidavad laiale temperatuuri ampluaale ning kvaliteetsed silikoontooted ei sisalda ohtlikke kemikaale. Kokkajate uueks lemmikuks on saamas ka kolm ühes silikoonist küpsetuslehed, mis asendavad ühtaegu toidukilet, fooliumi ja küpsetuspaberit.

Agreena silikoonlehed on loodud tulenevalt praktilisest vajadusest ning hoolivusest enda, oma pereliikmete ning keskkonna suhtes. Univeraalsete silikoonlehtede kasutusala on ääretult lai!

  • Säilitamine: paki sellesse võileivad, puu- ja juurviljad, toidu valmistamisel üle jäänud toiduained ja järelejäänud lõuna- või õhtusöök. Sellega hoiad Sa toidu värskena, ennetad riknemist ja toidu raiskamist. 
  • Katmine: Agreena imeõhuke silikoonleht nakkub iseenda külge, seega on võimalik seda vormida mis tahes kujuliseks. Samuti asendab see suurepäraselt kadunud või puuduolevaid karbikaasi – silikoonlehed katavad õhu- ja lekkekindlalt kõik nõud.  
  • Küpsetamine: Agreena töötab ideaalse küpsetusmatina. Seda saab kasutada küpsetuspaberi ja fooliumi asemel ükskõik millisel plaadil või ahjuvormil. Õhuke küpsetusmatt on väga kergesti käsitsetav, tänu millele on seda lihtne sättida eri kujuga vormidesse. Kata sellega ahjuvorm, voldi tasku liha või kala jaoks või rulli taigen enne ahjuplaadile asetamist silikoonlehel õigesse mõõtu – võimalusi on palju!

Puhas toit puhtas pakendis

Viimase kümne aasta jooksul tehtud uuringutest on väga selgelt ilmnenud plastiknõude mürgisus. Plastiktoodetesse lisatakse eri kemikaale, mis kujutavad ohtu inimese, eriti aga väikelapse tervisele. Sellised ohtlikud ained on näiteks bisfenool A ehk BPA, bisfenool S ehk BPS ning melamiin. Oleme nendest varasemalt kirjutanud ka Elamise Kerguse blogis. Agreena küpsetuslehed on 100% puhtast plaatinasilikoonist, seega toiduga kokkupuutes täiesti ohutud ning igasuguse lõhna ja maitse vabad. 

Lisaks sellele paneb Agreena vastutustundliku tootmisettevõttena suurt rõhku jäätmete tekke vähendamisele, süsinikuemissiooni madalana hoidmisele ning ümbertöödeldud materjalidest pakendite ning looduslike trükivärvide kasutamisele. Kõik Agreena tooted valmivad kontrollitud ning regulaarselt auditeeritud tootmisüksustes, kus on tagatud töötajate õigused ning ohutu töökeskkond.

Tutvu Agreena kolm ühes silikoonist küpsetuslehtedega ning avasta omal käel hulgaliselt põhjuseid, miks armastada teadusinnovatsiooni, mis käib käsikäes tervise- ja keskkonnateadliku elustiiliga. 

 

Three Hills Soap sarja tooted innustavad kergemale elule

08.05.2020
Three Hills Soap sarja tooted innustavad kergemale elule

 

Inspireeritud looduse rikkalikust lihtsusest – just nii võib tutvustada Iirimaa üht juhtivat looduskosmeetika sarja Three Hills Soap, mis on leidnud sooja vastuvõtu ka teiste põhjamaalaste seas. Ehk peitub saladus selles, et oleme ju tegelikult kõik loodusrahvad ning pidanud läbi aja lugu lihtsusest, loomulikkusest, tervisest ning säästvast eluviisist. 

Three Hills Soapi üks juhtmõtteid on vägivallatus ning tegutsemine moel, mis ei kahjusta ühtki elavat organismi. Muu hulgas kasutatakse võimalikult keskkonnasõbralikke pakkematerjale, mis on täielikult biolagunevad. Three Hills Soap on uue ajastu kosmeetikabränd, mis tõestab, et ilu ei pea mitte ühelgi tasandil ohverdama kellegi elu.

Three Hills Soapi tootevalik on rikkalik: eri aroomidega tahked šampoonid, palsamid, deodorantkreemid, huulepalsamid, vannitooted ning seebid. Eestlaste südamed on kindlalt võitnud eeskätt tahked šampoonid ning palsamid. Kõik Three Hills Soapi tahked šampoonid ja palsamid on SLSi (Sodium Lauryl Sulfate) ehk odava tööstusliku puhastaja-vahutekitaja vabad, tänu millele võid Sa olla kindel, et hoiad nii iseenda kui ka ümbritseva keskkonna tervist ning heaolu. 

Tahke šampoon – sõber Su peanahale, reisi- ja rahakotile

Tahke šampoon on kogumas üha enam populaarsust nii naiste kui ka meeste seas – ning seda põhjusega. Tahke šampoon puhastab juuksed täpselt sama efektiivselt nagu vedel ning ohtralt vahutav šampoon, ent see on Sinu peanaha vastu õrn ega kahjusta järjepideval kasutamisel Sinu juukseid. Nimelt ei sisalda Three Hills Soapi tahked šampoonid lisaks naatriumlaurüülsulfaadile (SLS) ka propüleenglükooli, parabeene, ftalaate, naatriumlaurüüleetersulfaati (SLESi), silikooni ega kunstlikke lõhna-, värv- ja säilitusaineid. Juuksed muutuvad kergesti kammitavaks, on läikivad, terved ning toidetud ka seestpoolt – ja seda kõike tänu puhta looduse pakutavale. 

Lisaks sellele on Three Hills Soapi tahked šampoonid 

  • mugavad kasutada: tükike šampooni mahub tänu oma kumerale kujule ideaalselt peopessa, on kerge ning suurepärane valik reisile (iseäranis lennureisile, kus kaasa võetavate vedelike hulk on piiratud!), spordiklubisse, matkale;
  • rahakotisõbralikud: kuna üks tükk kestab palju kauem kui üks pudel šampooni, hoiad märgatavalt raha kokku. Tahke šampooni tükk kaalub 70 g ning seda jätkub 45-50 pesukorraks (sõltuvalt juuste pikkusest), mis võrdub 450-500 ml vedelšampooniga.

Tahkeid šampoone on eri aroomiga ning eri juuksetüüpidele: kibuvitsa ja seedriga tahke šampoon mõjub efektiivselt kõõma vastu ning selle tummine seedripuu lõhn koos värske magusa tsitrusega paitab meeli kui küllusest pakatav lopsakas mets. Rasustele juustele on loodud lavendlit, teepuuõli ja sidruni eeterlikke õlisid sisaldav kontsentreeritud tahke šampoon, mis lisaks rasuse peanaha neutraliseerimisele soodustab juuksekasvu. Kaunite ning pikkade juuste kasvule aitab veelgi tõhusamalt kaasa indiaanlaste elujõu allikana tuntud maca juure pulbrit sisaldav rosmariiniga tahke šampoon. Normaalsetele juustele on mõeldud magusa majoraani puiduse, vürtsika, õrnalt kamprihõngulise ning küpressi vürtsika aroomiga šampoon, mis niisutab kuiva peanahka, ennetab juuste väljalangemist, tugevdab juuksefolliikuleid ja paneb juuksed särama. Heledatele juustele lisab loomulikku tooni ning looduslikku elujõudu apelsini ja ylang-ylangiga tahke šampoon

Kontsentreeritud tahke palsam teeb pai juustele ja nahale

Juuksehoolduse teiseks sammuks on niisutava ning toitva palsami kasutamine. Kvaliteetne palsam ei tohi jätta Su juukseid rasvaseks ega toita neid ülemäära – vastasel juhul on tagajärjeks hoopis elutud või rasvased juuksed. Three Hills Soapi juuksepalsam sisaldab looduslikku shea-võid, aprikoosiõli ja pantenooli, mis seovad niiskust ja aitavad vältida pusasid. Õige konsistentsi saamiseks on palsamisse lisatud looduslikke emulgaatoreid ja vahasid. Nagu tahke šampooni puhulgi on ka tahke palsami suureks eeliseks selle hind – tahke palsam kestab tunduvalt kauem kui vedel palsam, kuna see ei sisalda vett ja on kordades kontsentreeritum. Lisaks on seda mugav kasutada reisidel, mil võid palsami pakkida lihtsalt seepikarpi. 

Käsitööseebid, kus sünteetika asemel on hoolivus

Three Hills Soapi rahvusvahelisteks hitt-toodeteks on kahtlemata looduslikud seebid, mis valmistatakse algusest lõpuni käsitööna originaalretseptide järgi. Kõik seebid valmivad väikestes kogustes külmpressi meetodil – see tagab täielikult biolaguneva, kõrvalsaadusteta seebi. Oliivi-, kookose-, kastoor-, avokaado-, riisiklii- ning magusa mandli õli ja mahe toor-shea-või – kõik need looduslikud, eetilist päritolu ja kõrge kvaliteediga taimsed õlid rikastavad nahka loomulikul moel, ilma seda kuivatamata. Ükski Three Hills Soap seep ei sisalda valmiskujul seebipõhjasid, sulfaate, palmiõli, puhastus- ega säilitusaineid. Meie e-poest leiad Sa laia valiku eri aroomi ning toimeainega seepe, mille hulgas on näiteks beetakaroteeni sisaldav porgandiseep – imeline naha niisutaja, pehmendaja ja siluja; tundlikule nahale sobiv õrnatoimeline valge kaoliinsaviga seep; virgutust ning meeliülendavat aroomiteraapiat pakkuv kooriv eukalüpti-mündiseep.

Vägivallavaba hoolitsus kogu kehale ning tervele perele 

Three Hills Soapi tootevalikusse üha lisandub igapäevaseid hügieenitooteid, et saaksid alati eelistada looduslikku ning vägivallavaba toodet. Tavakaupluse riiulid on küll lookas eri deodorantidest, ent sellest hoolimata on keeruline leida toodet, mis ei tekitaks allergiat ega lõhnaks vängelt, ent samas neutraliseeriks kehalõhnu (kaenla all, jalgadel). Looduslik deodorantkreem aitab vältida ebameeldivat lõhna tänu sellele lisatud (ilma nanoosakesteta) tsinkoksiidile. Samas ei takista deodorantkreem keha loomulikku toimimist ehk keha saab siiski kõigist kahjulikest jääkainetest ohutult vabaneda.    

Lisaks šampoonidele, palsamile, seepidele ning deodorantkreemidele leidub Three Hills Soapi laias tootevalikus ka käsitööna valminud huulepalsameid, naha ärritust leevendav ja niisutav kaera-kookospiima vannipuuder ja keha ning meeli mõnusalt lõõgastav hibiski-ylang-ylangi vannisool

Three Hills Soapi tooted teevad pai Sinu kehale, meelele, tervisele – ja hoolitsevad ka meie planeedi heaolu eest. Võid kindel olla, et kõikide toodete pakendamisel järgitakse keskkonnasõbraliku ning rohelise pakendamise põhimõtteid ja kasutatakse materjale, mis koormavad planeeti võimalikult vähe – ehk mida Sa saad ümbertöötlemisse saata või mis ongi juba oma teisel eluringil. Hoia ennast, hoia loodust!

Puust ja punaseks: kas bioplasti eelistamine aitab loodust säästa?

07.06.2019

Puust ja punaseks: kas bioplasti eelistamine aitab loodust säästa?

Kadri Kalle, Mait Kriipsalu

 

Biopõhine, biolagunev ja kompostitav plast pole sünonüümid, mistõttu ei pruugi näiliselt keskkonnasõbralik tegu seda tegelikult säästa, vahendab Novaator.err.ee. Bioplastide vallas orienteerumiseks jagavad näpunäiteid Kadri Kalle sihtasutusest Teeme Ära ja Eesti Maaülikooli külalisõppejõud Mait Kriipsalu.

Möödunud septembris toimunud maailmakoristuspäeval paistis selgelt välja, et kokkukogutud prügist kõige suurema osa moodustas plast. Plastireostus on globaalne probleem ja kogu plasti kokku kogumine ning taaskasutamine võimatu missioon. Kas naftast valmistatud tavaplasti asendamine bioplastiga võiks olla üks lahendustest? Ehk õnnestuks asendada igavesti kestev plastpakend sellisega, mis aja jooksul ära laguneb ega jää loodust koormama?

Biopõhine plast ja biolagunev plast ei ole sünonüümid

Sageli kasutatakse terminit bioplast üldistavalt nii biolaguneva plasti kui ka biopõhise plasti kohta, ent need on erinevad asjad ja neil on erinevad omadused. Biopõhine plast viitab selle valmistamiseks kasutatud materjalile, mis on taastuvast allikast. Peamiselt valmistatakse biopõhiseid plaste maisist ja suhkruroost. Kõik biopõhised plastid ei pruugi aga olla biolagunevad. Näiteks tehakse biopõhiseid joogipudeleid, mis pole biolagunevad ja mida tuleb käidelda sarnaselt tavaplastiga.

Biolagunev plast on selline biopõhine plast, mis laguneb peamiselt mikroobse elutegevuse mõjul. Selline plast ei kao maamunalt siiski ise - biolagunemiseks peavad valitsema teatud keskkonnaolud ning see peab olema mikroobidele jõukohane. Liiga paksu plasti lagunemine võtaks liiga palju aega. Biolagunev plast võib olla mõeldud lagunema vees, mullas või kompostihunnikus. Parim on, kui biolagunevast plastist tooted, nagu kilekotid, söögiriistad, oleks kompostitavad.

Kompostimiseks sobiva plasti tunned ära märgise järgi

Kompostitav plast on selline biolagunev plast, mis laguneb kompostimise käigus. Kompostimine peab aga kulgema kindlatel tingimustel, mis on paika pandud EL standardiga EN 13432, tunnustatakse ka USA ja Austraalia standardeid. Kompostitav plast peab täielikult lagunema muu kompostitava materjali hulgas kuue kuu jooksul tingimustes, kus lähteained hakitakse peenemaks, valmivat komposti segatakse piisavalt sageli ning hoitakse piisavalt niiske ja hapnikurikkana.

Kompostimise käigus tõuseb temperatuur isegi kuni 70 °C-ni, mis kiirendab lagunemist. Jutt käib seega tööstuslikust kompostimisest, kus neid olusid saab tagada. Eestis kompostitakse biolagunevaid jäätmeid tööstuslikult Jõelähtme, Väätsa ja Paikuse prügilas ning mõnes jäätmejaamas, nt Pärnamäel. Sinna jõuavad meie kodudest ära viidud biojäätmed.

Tootja enese väide, et plast on biolagunev või kompostitav, ei pruugi alati paika pidada. On parem, kui seda kinnitab mõni sõltumatu osapool või biolagunemist on võimalik kinnitada laboriuuringute abil. Kompostitava plasti tunneb ära märgise järgi, mis kinnitab vastamist eelpool mainitud standardile. Märgiseid on mitmesuguseid, näiteks: OK Compost ja The Seedling.

Koduaia kompostris väldi plasti üldse

Paljud meist soovivad teha komposti oma aias, kus tööstuslikke kompostimisolusid ei ole võimalik saavutada. Sellistes oludes peaks plast ise olema pisut teistsugune, nt õhem või teistsuguse koostisega. Koduaias kompostitav plast on selline, mis peaks kodukompostris ära lagunema kiiremini kui ühe aasta jooksul. Ehkki selle mõõtmiseks puudub rahvusvaheline standard, on olemas mitmed riiklikud standardid, näiteks sertifikaat OK Compost Home.

Et ka koduaias kompostitav kile erineb tavapärastest orgaanilistest jäätmetest, siis selle lagunemine aeglustab ka ülejäänud orgaanika lagunemist - mikroobid ei suuda kuigi kiiresti läbi kile tungida. Seega üldjuhul ei ole soovitav oma kodukomposti mitte mingit plasti panna. Oma koduaia kompostrisse tuleks toidujäätmed viia lahtiselt. Koduaias kompostitav plast sobib igal juhul ka tööstuslikku kompostimisse.

Kompostimisse suunamata jäänud kompostitav plast ei lagune ei looduses ega ka prügilas. Hiljuti kirjutas Novaator Plymothi Ülikooli uuringust Suurbritannias, kus toodi välja, et ka pärast kolm aastat mullas ja vees olemist oli biolagunev kott endiselt ühes tükis ning võimeline kaupu kandma. Seega on oluline kompostitav plast kasutuse järel õigesse kohta töötlemisse suunata.

Oksülagunev plast ja plastist söögiriistad keelatakse alates 2021. aastast

Lisandite abil on võimalik lagunema sundida ka naftast toodetud plasti. Selliseid plaste nimetatakse oksülagunevateks. Kile ja plastesemed küll lagunevad tükikesteks, aga jäävad mulda mikroplastina. Oksülagunevat plasti on ekslikult nimetatud ka oksü-biolagunevaks. Tegemist ei ole siiski ei biopõhise ega biolaguneva plastiga. See on praeguseks osutunud selgeks rohepesu näiteks, mistõttu oksülagunev plast on otsustatud EL-is keelata alates aastast 2021.

Ära keelatakse ka mistahes plastist ühekordsed söögiriistad, taldrikud, joogikõrred, joogisegamispulgad, plastist vatitikud ja õhupallide plastvarred. Seega ei ole kompostitavast plastist alternatiividest kasu väliürituste toitlustamise tagamiseks. Ühekorraplasti asemel võib Euroopa festivalidel juba kohata nõude korduskasutuslahendusi, näiteks nõude renti ja pesuteenust.

Mida igaüks meist ise teha saab?

  • Võimalusel väldi igasuguseid plastist ühekorranõusid. Kui tõesti on vaja kasutada ühekordseid nõusid, eelista plastile looduslikke materjale (kartong, paber, puit, lehed), mis komposteeruvad kiiremini. Väldi kiletatud ja trükivärviga paberit.
  • Koduaias kompostimisel kogu biolagunevad jäätmed kokku kilekotita.Koduaias kompostimiseks mõeldud plast (nt prügikott, söögiriistad) laguneb ära vaid siis, kui kompostris on piisavalt palju muid orgaanilisi jäätmeid.
  • Arvesta, et kompostitav plast aeglustab muu orgaanika lagunemist. Kui annad biolagunevad jäätmed jäätmekäitlejale, siis pane nad õuekonteineri puhtana hoidmiseks kõige õhemasse kompostitavasse kilekotti või hoopis paberkotti. Lahtiselt võib toidujäätmeid ühiskonteinerisse visata vaid siis, kui selles on suur kilekott voodriks.
  • Kompostitavast plastist kilekotti kasuta vaid biojäätmete kogumiseks ning vaid seal, kus on tagatud selle viimine kompostimisettevõttesse. Muudel juhtudel sellel mingit eelist tavaplasti ees pole. Ka koeraomanikele ei anna kompostitavast plastist koerakakakoti eelistamine midagi, kuna fekaalid kuuluvad olmejäätmete hulka.
  • Biojäätmete kogumiseks kilekotti valides jälgi, et sellel oleks trükitud standardile vastavust kinnitav märgis, mis näitab plasti sobivust kompostimiseks.

Kokkuvõttes on kompostitava plastiga sama lugu nagu enamiku keskkonnasõbralike toodetega. Oluline pole mitte ainult see, millest see tehtud on, vaid ka see, mida me sellega teeme - kui kaua me seda kasutame, kuidas kasutame ning kuidas sellest pärast vabaneme.

Prügikasti panemise asemel peab jõudma biolagunev materjal kompostimisse. Kompostimisolud peavad sobima selle konkreetse materjali lagunemiseks. Just tootmise-kasutamise-kompostimise terviklik tsükkel määrabki toote keskkonnamõju. Julgustame inimesi leidma alternatiive ühekorraplastile, koguma eraldi biojäätmeid ning neid kompostima, et anda oma panus loodusvarade säästmisesse.

 

Allikas: Novaator.err.ee

Kas mürgised toidunõud on paratamatus?

03.09.2018
Kas mürgised toidunõud on paratamatus?

Mariliis Pajula

Kas Sa oled kunagi mõelnud, millest on valmistatud toiduga kokku puutuvad nõud ja anumad Sinu kodus? Savi, portselan, klaas ja plast on ilmselt kõige levinumad materjalid. Viimasel aastakümnel on ilmunud järjest rohkem uuringuid selle kohta, kui ohtlikuks muutub plastnõu kuumutamisel või kulumisel. Eriti ohustatud on looted ja väiksed lapsed, sest nende ainevahetus pole veel selliselt välja arenenud, et organid suudaksid kõiki mürke kehast välja viia ning organism on seetõttu palju vastuvõtlikum erinevatele kemikaalidele. Selleks, et saada teada, millised nõud on kõige tervisesõbralikumad, võtame vaatluse alla plastnõude levinumad koostisained ja nende mõju inimorganismile.

  • Bisfenool A ehk BPA on kemikaal, mida lisatakse plastisse selleks, et tekiks polükarbonaatplast. Viimasel on mitmeid suurepäraseid tehnilisi omadusi olles kerge ja samas purunemiskindel, optiliselt läbipaistev ning kõrge kuumataluvusega. Joogi- ja toidunõud (sh lutipudelid), mänguasjad, silmaläätsed, prilliraamid, spordivahendid jm laialt levinud tarbeesemed võivad kõik sisaldada BPA-d. Alates 1. juunist 2011 on kogu Euroopa Liidus keelatud bisfenool A lisamine lutipudelitesse. Taanis, Belgias ja Rootsis on BPA keelatud materjalides, mis puutuvad kokku imikute ja alla 3-aastaste väikelaste toiduga. Prantsusmaa on läinud nii kaugele, et keelustas BPA kasutamise kõigis toiduga kokkupuutuvates pakendites, mahutites ja vahendites. Põhjus? BPA-d peetakse teadlaste poolt hormoonsüsteemi kahjustavaks kemikaaliks, mis käitub nagu naissuguhormoon östrogeen ning petab sellega inimese keha ja organismi. Östrogeeni taseme tõus võib omakorda käivitada kahjulikke reaktsioone, näiteks tekitades aju ja hormoonide arenguprobleeme loodetel ja väikelastel, rasvumist ja varajast puberteeti. 

  • Pärast suurt kriitikalainet BPA osas leidsid tootjad uue lahenduse - bisfenool S ehk BPS. 2013. aastal läbi viidud uuringu järgi on BPS sarnaselt BPA-le tunnistatud östrogeeni matkijaks ja kujutab ohtu juba äärmiselt madalate kokkupuutetasemete korral. Tasub aga mõelda sellele, et suur hulk uuringuid on teadlastel alles tegemata, kuid samal ajal on BPS tarbekaupades laialt levinud ja kardetavasti inimeste uriinist juba leitav.

  • Plastikust toidunõude üheks komponendiks on veel melamiin. Ühe 2013. aasta jaanuari uuringu järgi leiti, et melamiini võib lekkida toidu sisse ja sealt edasi inimorganismi kuuma toimel. Seetõttu ei tohi soojendada melamiinnõusid mikrolaineahjus või tõsta neisse väga kuuma toitu. USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) kodulehe järgi võib lisaks kuumutamisele melamiini lekkida ka väga happeliste toitude korral. Melamiini mürgistuse korral on oht neerukivide tekkeks või neerupuudulikkuseks. Täiendavate uuringute tegemine on kallis ja aeganõudev protsess ning seega pole välistatud, et melamiini kahjulikkuse osas võib tulevikus lisanduda uut infot.

Kuniks BPA, BPS, melamiin ja muud mürgised plastilisandid pole täielikult keelustatud, pole võimalik neid aineid sajaprotsendiliselt vältida. Lisaks on nii mõnegi teadlase jaoks kõige murettekitavam erinevate kemikaalide koosmõju, millega inimkond tänapäeval igapäevaselt kokku puutub. Kuidas olukorda parandada?

  • Kui kasutad plastist toidukarpe, siis jälgi, et need poleks liialt kulunud ning väldi toidu või joogi pikaajalist säilitamist nendes. Ohutu alternatiiv plastile on roostevabast terasest toidukarp.

  • Suur arv uuringuid on näidanud, et plastesemetest lekib erinevaid kemikaale jõulise kasutuse ja kõrgete temperatuuride mõjul (nt mikrolaineahjus ja nõudepesumasinas). Seega hoidu plasti kuumutamisest ning pese nõusid käsitsi koos õrnatoimelise ökoloogilise nõudepesuvahendiga.
  • Lõpeta plastist vee- ja lutipudelite ostmine. Kui ostad taaskasutatava pudeli, siis vali klaasist või roostevabast terasest pudel. Paljusid lutipudeleid ja lutte on praegusel ajal võimalik saada BPA vabadena, kuid ka selliste toodete puhul on endiselt olemas risk, et alternatiivina on BPA asemel kasutatud muid tervisele kahjulikke kemikaale.

  • Kui tegemist on klaasist või metallist nõuga, millel on plastist kaas, siis ära pane nõud nii täis, et kaas puutuks toiduga kokku. See on eriti oluline kui on tegemist happeliste toitudega (nt tomatikaste), sest hapete toimel võib toitu lekkida rohkem BPA-d kui tavaliselt.

  • Vali enda koju ohutud korduvkasutatavad toidunõud, näiteks eelistatult bambusest, kookosest, klaasist või metallist.  

  • Katseta kaasa võetavate küpsiste, võileibade, puuviljade, pähklite või muu kerge eine jaoks korduvkasutatavat ja tervisesõbralikku snäkikotti. See on ideaalne alternatiiv kilekotile või plastkarbile.

5 nippi, kuidas kustutada janu tervislikult ja keskkonnasõbralikult

31.07.2018
5 nippi, kuidas kustutada janu tervislikult ja keskkonnasõbralikult

Mariliis Pajula

Eestis on üle aastate üks imelisemaid suvesid ning kuumad ilmad tekitavad janu. Vaatame üheskoos üle, milliste jookide tarbimine on praegusel kuumaperioodil tervislik ja samal ajal keskkonnasõbralik.

• LOOBU PLASTIKPUDELIS VEE OSTMISEST.
Kas teadsid, et plastikpudelis vee pakendi tootmiseks kasutatakse taastumatuid loodusvarasid ja samal ajal laguneb plastik looduses väga pikka aega eraldades keskkonda sattudes ohtlikke mikroplasti osakesi? Lisaks sisaldab WHO ehk Maailma Terviseorganisatsiooni värske uuringu järgi 90% plastikpudelisse pakitud vett mikroplastikut. Eriti ohtlik on sellesama veepudeli jätmine kuuma päikse kätte, sest siis lekib lisaks mikroplastikule plastikpudelist vette ohtlikke kemikaale. Seega on praeguste soojade ilmadega ohtlik juua plastikpudelis paiknevat vett ning 
parim viis on puhta kraanivee kaasavõtmine klaasist või terasest pudelis. Elamise Kergus e-poes on lai valik taaskasutatavaid termopudeleid, mis on lekkekindlad ja roostevabast terasest materjali abil suudavad hoida Sinu vee, jääkohvi või muu joogi terve ööpäeva jahendana ja sooja joogi terve päeva soojana.

• HOIDU SUHKRURIKASTEST JOOKIDEST.
Liigset valge suhkru tarbimist seostatakse rasvumise ja mitmete tõsisemate terviseprobleemidega. Seega loe poelettidel olevate mahlade, jogurti- ja kõrrejookide, siirupite ning limonaadide koostisosasid, sest tihtipeale on suhkrukogus neis jookides suur.
Ka roosuhkruga maitsestatud tooteid võiks vältida, sest selle valmistamiseks kulutatakse palju vett ja reostatakse keskkonda.
Parim viis on juua naturaalset mahla või teha palava ilmaga kama ja vajadusel kasutada magustamiseks eestimaist töötlemata mett, peedisuhkrut või õiglase kaubanduse suhkrut.

• LOO VAHELDUST MAITSEVEEGA.
Kui tavaline kraanivesi kipub ära tüütama, lisa vette puuvilju, marju või maitsetaimi. Siinkohal saad lasta oma loovusel lennata ja usaldada iseenda maitset. Mõned põnevamad maitsekominatsioonid, mille jaoks võid kasutada nii värskeid kui sügavkülmutatud marju ja maitsetaimi:

-  tsitruseliste armastajale: sidruni-, laimi- ja apelsiniviilud;
-  klassikule: ainult kurgi- või sidruniviilud;
-  värvilise vee armastajale: mustikad, pohlad, maasikad, sõstrad ja astelpajumarjad melissi- ja piparmündilehtedega,
-  gurmaanile: maasika- ja arbuusitükid piparmündilehtedega või maasikatükid basiilikuga.


Maitsevee tegemise muudab mugavamaks Elamise Kergus e-poes müügil olev roostevabast terasest termos, sest selle väike sõel on mõeldud pikemaks "tõmbamiseks" ehk maitseveede ja taimeteede valmistamiseks. Kui aga õhtupoole läheb jahedamaks ja tahaks endale teed teha, siis saab kasutada termosega kaasas olevat suurt sõela, mis on mõeldud niiöelda lühiajaliseks “tõmbamiseks.”

• MERESOOL ON TERVISLIK.
Kui tunned end kuumal suvepäeval kuidagi loiu ja väsinuna, siis katseta lisada oma joogiveele paar tera rafineerimata looduslikku meresoola. Võib juhtuda, et enesetunne paraneb, sest meresool sisaldab mitmeid tervist edendavaid toitaineid.

• VALMISTA ISE TERVISLIK SMUUTI.
Köögiviljade söömine on kasulik, seega on ühe tervisliku smuuti aluseks 1 osa juur- või köögivilju (lillkapsas, brokkoli, lehtkapsas, spinat jms), 1 osa värskeid või külmutatud marju ja 1-2 osa puuvilju. Kui tahta jooki tummisemaks teha, et see täidaks kõhtu kauem ja oleks toidukorra eest, siis on soovitav lisada erinevaid seemneid, kaerakliisid või kaera-, mitmevilja- ja muid helbeid. Kreemisemaks aitab smuutit muuta maitsestamata jogurt või keefir, magusamaks aga näiteks banaan või kuivatatud puuviljad.

Ühe tervisliku hommikusmuuti retsept (kogus ühele inimesele):

- 2 peotäit spinatilehti,
- 1 peotäis petersellilehti või lehtkapsast ehk kalet,
- 1 väiksem banaan, 
- poole sidruni mahl,
- 2-3 tassitäit vett,
- pool tassi kaerahelbeid või kliisid, kui on soov toitvama smuuti järele.

Tehes smuuti kaasaskantavasse termopudelisse säilib see jahendana kauem kui tavalises klaaspurgis või muus anumas ja võimaldab jooki nautida teel tööle, randa või reisile.

WHO uuringu allikas: The Guardian 

 

Kuidas korraldada keskkonnasõbralik piknik?

05.07.2018
Kuidas korraldada keskkonnasõbralik piknik?

Mariliis Pajula

Eesti suvi on siiani olnud paljulubav, sest lisaks jahedatele ilmadele on saanud nautida nii troopilisi soojakraade kui hingematvaid päikseloojanguid. Loodetavasti jätkuvad ilusad ilmad edaspidigi, sest siis on põhjust minna loodusesse või linnaparki, laotada tekk lahti, kuulata imelist linnulaulu ja nautida koos sõprade või kaaslasega toredat piknikku. Selleks puhuks lühike meelespea, kuidas korraldada mõnus õues olemine võimalikult loodust säästvalt:

1. Toit on ühe korraliku pikniku olulisim osa, aga tasub silmas pidada, et poodides on enamik traditsioonilisi piknikuks sobivaid toite pakitud plastikümbrisesse (nt erinevad juustusnäkid, koogid, võileivad, krõpsud jne). Eeltööna otsi välja lihtsad retseptid ja valmista võimalikult palju toitusid ise. Aegasäästev on sõprade vahel ära jaotada, kes mida toob. Proovi osta poest tooteid, mis on plastikust pakendita (lahtised pähklid, puuviljad, marjad, juurviljad) ja kindlasti jälgi, et ostetav toit sooja päikse käes ei rikneks (nt piima- ja lihatooted on riskantsed kaasa võtta, suitsutatud liha või kala, puuviljad, pähklid ja küpsised on ideaalsed).
 
2. Hea nipp on varuda poodi või turule minnes taskutesse või käekotti erineva suurusega kilekotte ja kaanega karpe. Nimelt poodide valmistoidulettide ja turgude müüjad pakivad hea meelega toidu Sinu enda karpi, julge vaid küsida :)
 
3. Mõtle läbi, millega piknikutoit kohale tuua. Selleks sobib ükskõik milline taaskasutatav kott, korv, ämber või kasvõi pappkarp.
 
4. Mille peal istuda? Kui kodus ei leidu ühtegi spetsiaalset piknikutekki, siis ei pea kohe jooksma poodi seda hankima. Ole loov — paljudes linnaparkides on olemas toolid, metsa võib aga kaasa haarata magamismati, kodus leiduva teki või kasutada istumiseks enda laiali laotatud tuulejopet.
 
5. Taaskasuta piknikutoidu pakendamiseks kodus leiduvaid moosipurke. Ülejäänud toit mahuta taaskasutatavasse ümbrisesse (olgu selleks plastkarp, kilekott või ajalehepaber). Elamise Kergus e-poes on lisaks lai valik erinevaid toidu pakendamiseks mõeldud tooteid, nt toidukarbidroostevabast terasest vaheseintega karbidsnäkikotid ja mesilasvahast riie (viimast saab kasutada ka toidukile asemel). Pea meeles, et lisaks piknikule, saab neid pakendeid hiljem kasutada matkal või tööle kaasa võetava lõunasöögi pakkimiseks.
 
6. Kasuta jookide hoiustamiseks taaskasutatavaid pudeleid. Ehk on sul kunagi jäänud alles mõni plastikpudel ja saad sellega kaasa võtta (maitse)vett või morssi. Head variandid on veel termos või termopudelmis hoiavad kuumad joogid soojana ning mis on müügil Elamise Kergus e-poes.
 
7. Eelista plasttopside ja papist taldrikute asemel taaskasutatavaid nõusid. Üks võimalus
on kasutada kodus leiduvaid tavalisi nõusid, pakkida need igaks juhuks ajalehepaberi sisse ja hoida õrnalt. Veelgi mugavam on soetada midagi purunemiskindlamat, nt roostevabast terasest topsid, kaantega toidunõud või kookospähklist kausid.
 
8. Ära jäta endast maha prügi ja sordi kohapeal tekkinud jäätmed. Biolagunevad jäätmed saab üldjuhul loodusesse jätta, samas kui taara ning plast- ja paberjäätmed tuleb
sortida ning viia lähimasse (sega)pakendi või paberikonteinerisse. Samuti tuleb kaasa võtta olmejäätmed ja visata need lähimasse prügikasti. Jäätmete jaoks varu kindlasti kaasa erinevaid kilekotte.
 

Keskkonnasõbraliku pikniku edukaks läbi viimiseks on vajalik eelnevalt läbi mõelda kõik toiduga seonduv ja varuda vajaminevad esemed (hankida taaskasutatavad toidu- ja jooginõud ning anumad toidu transportimiseks). Oluline on põhimõte, et Sa ei ostaks juurde esemeid, mida tegelikult vaja pole ja millele on kodune alternatiiv olemas (nt on kodus olemas tops, pudel või plastkarp, mida saab mitmeid kordi kasutada). Lisaks mõtle läbi toidud, mis ei rikne, on enamjaolt kodumaised, tervisesõbralikud ja plastikuvaba ümbrisega.

Ütle plastikust kõrrele ei

12.06.2018
Ütle plastikust kõrrele ei

Mariliis Pajula

Ajalooliselt on teada, et joogikõrsi hakati kasutama 1900. aastal, sest sel ajal levisid mitmed viirushaigused (nt tuberkuloos) ning kõrre abil vähendati inimeste ühiseid kokkupuuteid joogiklaasis. Tänapäeval on meditsiin palju rohkem arenenud ja erinevate viirushaiguste levik saadud kontrolli alla, seega samadel põhjustel, mis kunagi, pole kõrt inimkonnale enam vaja. Ometi ainuüksi Ameerikas tarvitatakse ühe päeva jooksul ära 500 miljonit plastikust joogikõrt. Inglismaal on sama number 8,5 miljardit ühes aastas. Lisades juurde muu maailma tarbimise, on arusaadav, miks on aja jooksul tekkinud kõikjal looduses plasti üleküllus, ookeanid on muutunud prügimägedeks ning kasutusele on võetud termin “ohtlik mikroplast.” ÜRO andmetel moodustavad suurema osa plastreostusest just ühekordselt kasutatavad joogikõrred, kilekotid ja söögiriistad.

Mis on lahendus?

  • Märka plastikkõrsi enda ümber (toidukohad, kinod, sünnipäevad jne). Kui vähegi võimalik, ütle pakutavale plastikust joogikõrrele “Ei, aitäh!”, sest vastupidiselt algsele eesmärgile tekitab tänapäeval plastikkõrs hoopis rohkem kahju kui kasu. Loomad ja muud elusolendid lämbuvad või saavad viga ning kuna plastik ei biolagune, vaid pudeneb aja jooksul väiksemateks tükkideks ehk mikroplastiks, siis kõik need imeväiksed silmaga nähtamatud tükid kaovad meie toiduahelasse (süües kala vm mereande). Arvestades, kui lühiajaline kasutus on ühel joogikõrrel (vaid loetud minutid), siis ei saa nii lühike aeg olla määrava tähtsusega ja vajalik selleks, et loodus ja loomad ning mikroplasti näol ka inimesed kannatavad.

  • Kui tekib siiski soov või vajadus joogikõrs haarata (meelelahutuslik eesmärk, haiguslik seisund), siis kasuta metallist alternatiivi. Elamise Kergus e-poes on saadaval metallist kõrred, mis on väga vastupidavad, mugavad ja keskkonnasõbralikud. Kõrt võib pesta nõudepesumasinas ja sellele on olemas ka spetsiaalne puhastushari. Edaspidi saad selle pista kotti ning väljas käies ongi oma kõrs olemas. Mis kõige olulisem - mitmekordselt kasutatav!

  • Tasub olla ettevaatlik biolagunevast plastist joogikõrte osas, sest leidub tootjaid, kes reklaamivad bioplasti nime all tooteid, mis tegelikult looduses ei lagune. Lisaks pole bioloogiliste plastide tootmine naftavaba isegi põllumajandusliku päritoluga toormaterjali puhul, sest suur keskkonnamõju tekib alustades veekulust ja suurtest väetistekogustest, mis on vajalikud taimede kasvatamiseks ning lõpetades tootmiseks kasutatava energia ja edasise transpordikuluga.

  • Hari sellel teemal oma sõpru ja lähedasi. Mida rohkem tekib teadlikke tarbijaid, kes soovivad plastikuvabu tooteid, seda rohkem hakkavad tootjad neid pakkuma.

Loobudes plastikkõrrest või vahetades selle roostevabast terasest alternatiivi vastu, annad oma panuse looduse säästmisse mitmel tasandil (puhtam õhk, maapind ja ookean) vähendades ühekordsete plastesemete levikut maailmas.


Nippe loodussõbralikumaks õuepeoks

07.06.2018

Nippe loodussõbralikumaks õuepeoks

Katrin Pärgmäe

 

Suvi on õuepidude aeg ja järjest rohkem räägitakse võimalustest, kuidas ühekordsest plastikust nõusid vältida. Plastikust on saanud maailma kõige suurem prügiprobleem – igas minutis ostetakse maailmas 1 miljon plastpudelit, Eestis kasutatakse iga päev 200 000 ühekordset topsi, rääkimata ühekordsetest nõudest, söögiriistadest ja plastkõrtest.

Esimese asjana võib kodused taldrikud-kahvlid üle lugeda – on võimalus, et väiksema seltskonna puhul saab täitsa edukalt köögis olevate nõudega hakkama. Jah, pärast on pesemist, aga südametunnistus on puhas  Suurema peo puhul võib kaaluda nõude rentimist catering teenust pakkuvatelt firmadelt – pluss on see, et pärast ei pea midagi pesema, aga õuepidu on elegantne ja plastikuvaba. Miinus on muidugi eelarve, sest umbes sama rahaga saab soovi korral ennast varustada nõudega mitmeks hooajaks. Meie pere ostis näiteks eelmisel suvel enne suurt perepidu Uuskasutuskeskusest ca 50 taldrikut hinnaga 20 senti tükk. Need olid meil kasutusel terve suve ja katki ei läinud muuseas mitte ükski. Sel suvel on varustus juba olemas, vaja lihtsalt enne kasutamist üle pesta. Kui ruumi on vähe ja sügisel on tunne, et ei taha taldrikuvirna hoiustada, võib nad ju Uuskasutuskeskusesse tagasi viia – nagu rent, aga palju odavam.

BIOLAGUNEV VÕI KOMPOSTEERUV?

Kui on vajadus ühekordsete taldrikute järgi, aga tahaks olla keskkonnasõbralikum, võiks vaadata, kas seal on peal kirjas “biolagunev” või “komposteeruv”. Biolagunev võib sama hästi tähendada ka seda, et plastik laguneb lihtsalt pisikesteks plastiku tükikesteks, kuigi vahel on ta ka komposteeruv (segane, aga pole midagi teha). Kui biolagunev on täiesti taimsetest materjalidest ja komposteerub, on seal ka vastav märk peal. Selle tavalisema, biolaguneva plastiku miinus on ka see, et seda ei saa ümber töödelda, kuna seal on kasutatud taimseid komponente. Nii, et selle peab viskama olmeprügisse.

Komposteeruv tähendab aga seda, et ese on tehtud tõesti materjalist, mille võib pärast komposti visata ja mis muutub mullaks. Küll aga võib komposteerumise aeg olla erinev – kui toode on väga tugevalt kokku pressitud, et talle vastupidavust anda, läheb tal ka komposteerumiseks kauem aega. Selle kiirendamiseks võib taldrikud enne komposti panekut lihtsalt tükkideks rebida, kuigi paljud tooted on mõeldud tööstuslikuks komposteerimiseks ja koduses kompostikastis läheb neil isegi kauem aega kui tammelehtedel.

AGA PAPP?

Jah, papp ja paber on materjalidena loodussõbralikud ja komposteeruvad, aga neil on üks mure, nad ei hoia niiskust. Kui võtta isegi kõige tugevam papp ja selle peale panna kartulisalat, liguneb see varsti läbi. Selle pärast on kõik papist kohvitopsid, taldrikud ja muud nõud kaetud õhukese kilekihiga, mille tõttu ei ole neid võimalik komposteerida ega ümber töötlemiseks pakendikotti panna. Samas, kui on valida, kas vahtplast, mis laguneb 500 aastat või kooslus papp-kile, siis viimane on kindlasti parem variant.

IDEID JA NIPPE

Lisaks tavaliste nõude kasutamisele on palju nippe, kuidas õues nii olla, et ka loodus võidaks:

  • Poodi oma kotiga! Ilmselt on igas Eesti peres juba poekott olemas, oluline on seda autos hoida või kasutada muid nippe, et oleks meeles nad ka poodi kaasa võtta. Edasijõudnud võivad proovida nii poes käia, et kasutavad ühekordsete väikeste kottide asemel võrgust või riidest korduvkasutatavaid kotte.
  • Kraanivesi pudelivee asemel. Eesti kraanivesi on puhas, soovi korral saab lisada endale meeldiva maitsega ürte või aiasaadusi (piparmünt, kurk, maasikas, basiilik, jne). Lisaks on humoorikas fakt, et 47% maailma pudelivee sees ongi täitsa tavaline kraanivesi.
  • Plastkõrred minema – kõige säästlikum on lihtsalt üle serva rüübata. Kui aga väga kõrt tahad, kasuta klaasist, bambusest või roostevabast terasest korduvkasutatavat kõrt.
  • Päris söögiriistad plastmassi asemel. Kui pole võimalik pesta, siis on olemas ka puidust ühekordsed söögiriistad. Edasijõudnud võivad terveks suveks koti põhja visata kerged kaasaskantavad bambusest söögiriistad.
  • Tikud ruulivad! Ma polnud kunagi selle peale mõelnud, kui palju on maailmas odavaid välgumihkleid, mida ei saa taastäita ega ümber töödelda. Lisaks arendab tikkudega grilli põlema saamine nii loovust kui meeskonnatööd 
  • Kodu kauniks – aiapidu näeb välja elegantne, kui kasutada ka dekoratsioone, mis on kaua kestvad ja ilusatest materjalidest. Riidest laualinad, päris savist lillepotid või klaasist lillevaasid näevad välja oluliselt paremad kui ühekordsed kaunistused, mis peale ühte korda tuleb ära visata.
  • Ka peol saab prügi sorteerida. Selleks, et iga külaline ei peaks küsima, millisesse kasti mida panna, saad Tartu Loodusmaja lehelt välja printida ilusad jäätmesildid.

 

Allikas: terveilm.ee

Kui palju võib maailma muuta üks hambahari

06.04.2018
Kui palju võib maailma muuta üks hambahari

Hambahari on lihtsalt hambahari, olen terve elu mõelnud. Õigemini, ma ei olegi kuigi palju mõelnud sellele, milline on minu hambahari, millest valmistatud ja mis sellest pärast prügikasti viskamist edasi saab. Poes olen selle valinud pigem hinna järgi ja muude ostude sekka, pikalt pead vaevamata.

Aga... Kui nägin bambusest hambaharju, siis mõtlesin esmalt, et need näevad nii lahedad välja! Midagi teistsugust, just nagu puidust prilliraamid või telefoniümbrised. Eristuvad selgelt tavalistest hambaharjadest, kuid ma pole kellegi kodus neid näinud. Tuleb uurida, mõtlesin. Mida ma siis teada sain?

Maailmas on 7 miljardit inimest. Nad pesevad hambaid (loomulikult mitte kõik) ja kasutavad eelduslikult rohkem kui ühe hambaharja aastas. Seega, väike matemaatiline tehe ütleb, et see on üks kohutavalt suur hulk hambaharju, mis ühe aasta jooksul prügimägedele või veel hullem, ookeanidesse satub. Proovige ette kujutada miljardit või nelja miljardit hambaharja - mina küll ei oska, tundub lausa ebareaalne.

Hambahari on tavapäraselt valmistatud plastist (mida omakorda tehakse naftast), silikoonist ja nailonist. Hulk keemilisi protsesse ja tegevusi, et valmistada üks praktiline igapäevane tarbeese. Oma küllaltki lühikese kasutusea lõpus jääb see toode aga lisaks tootmisprotsessile omakorda uuesti keskkonnale koormaks, kuna keegi neid ümber ei töötle. 

Miks aga on bambusest hambahari palju parem alternatiiv? Ägedat välimust juba mainisin, lisaks on bambus naturaalne ja soe materjal, ehtne, otse loodusest. Kestab sama kaua kui tavaline hambahari ning peseb sama hästi. Oma kasutusea lõppedes jätab bambusest hambahari endast järele tunduvalt vähem prügi, kuna see on komposteeritav.

Bambusest hambaharjad valmistatakse üldiselt moso bambusest, mis on tugev ja vastupidav, väga kiirelt taastuv ressurss, samuti juba looduslikult antibakteriaalne ning antimikroobne. Seda kasvatatakse orgaaniliselt (pestitsiidideta) Hiina mägistes piirkondades. Harjavarsi töödeldakse kuumusega, mis muudab pinna veekindlaks ja märgades tingimustes vastupidavamaks kui on töötlemata bambus. Samuti tundub käepide katsudes pehme. Hambaharja harjaseid valmistatakse üldiselt kahte sorti: kas Dupont Tynex nailonist või bambusest (sisaldades 90% bambuskiudu ja 10% nailonit, mis annab harjastele vastupidavuse) ning neid on nii keskmise tugevusega, pehmeid kui ka superpehmeid.

Mis veelgi parem, kui oled otsustanud oma bambushambaharja väljateenitud puhkusele saata, on sellega ometi võimalik veel nii palju teha. Esmane pähe tulev mõte oleks seda kasutada millegi puhastamiseks. Kuid võid sellest voolida ka võtmehoidja, torgata pulgakesena peenrasse külvatud seemnete meelespidamiseks, anda kassile mänguasjaks, lapsele trummipulgaks või segada värvipurgis enne pintsli haaramist värvi. Lõpuks aga saab bambusest hambaharja kompostida või põletada (eemaldades enne harjased - need lähevad olmeprügi hulka).

Päris palju plusse bambusest hambaharja kasuks, kas pole? Ja kui ükski neist Sind ei kõnetanud, siis sellegipoolest hakka kasutama bambusest hambaharja, kuna plastist hambaharja kasuks ei oska ma ühtegi argumenti tuua.

Tutvu e-poes pakutavate suuhooldustoodetega ning vajadusel küsi nõu ja jaga mõtteid.

 

Nutikaid nippe plastprügi vähendamiseks

20.03.2018
Nutikaid nippe plastprügi vähendamiseks

Igapäevase elutegevusega käib paratamatult kaasas prügi tekkimine. Aga väikeste muudatuste abil on võimalik lihtsasti luua uued harjumused, mille tulemusena tarbid vähem plastikut, tekib vähem prügi, jääd ise tervemaks ja keskkond puhtamaks.

  • Kasuta kohvi kaasa ostmiseks oma topsi. Valikuid on palju - keraamiline, bambusest, roostevabast terasest - igatahes on see loodustsäästvam kui papist või vahtplastist ühekordse kohvitopsid, millega kohvikutes ja tanklates kohvi pakutakse. Polüstüreenist topsid lagunevad looduses 500 aastat! Näiteks Statoil pakub oma topsiga ostjatele juba ka kohvi hinnast soodustust, kusjuures topsi saad kohapeal mugavalt puhtaks pesta - pole isegi kodus pesemise vaeva. 
    Oma topsist maisteb kohv vaieldamatult kõige paremini, sest: 
    saad valida täpselt sellise välimusega topsi, mis sulle meeldib
    saad valida täpselt sellise suurusega kohviportsjoni, mis sulle sobib
    tead täpselt, kui kaua su kohv topsis kuum püsib (erinevatest materjalidest ja tootjate toodetel on päris suur vahe sees)
    - võid olla kindel, et su tops on mugav, stabiilne ja tuleb sinuga heal meelel kaasa kõikjale, kuhu lähed
    säästad keskkonda, sest kasutad topsi korduvalt
    - sellel ei ole papi või vahtplasti maitset!

  • Käi poes korduvkasutatavate kottide ja võrkudega. Suurim muutus, millega tuleb harjuda, on koti kaasa võtmine poodi. Tihti kipub see alguses meelest minema, kuid hea lahendus on kotid regulaarselt suuremas koguses autosse või käekotti/seljakotti valmis panna, et need vajalikul hetkel mugavalt võtta oleksid. Samuti paki riidest koti sisse valmis võrgust puu- ja juurviljade kotid, nii saad vältida õhukeste kilekottide tarbimist. Sama saab edukalt praktiseerida turul - võta lihtsalt kaasa piisavalt palju võrgust juurviljakotte ning sa ei vaja enam iga leti juures kilekotte. Ja kui tõesti unustad oma kotid koju või satud poodi juhuslikult, siis haara kassa juurest paberkott. Mahutab sama hästi kui paberkott ning saad seda hiljem kasutada taara kogumiseks. Boonusena on paljudes poodides odavama hinnaga kui tavaline kilekott.

  • Investeeri veepudelisse, mis ei ole plastist, vaid näiteks klaasist, bambusest, roostevabast terasest või nende variatsioonis. Kestab aastaid või isegi aastakümneid. Sa ei pea enam kunagi vett ostma (üldjuhul saab alati tasuta taastäita, ka kohvikutes jm) ning vesi maitseb tunduvalt paremini kui määramatu aeg tagasi ühekordsesse plastpudelisse villitud ja tehislikes tingimustes seisnud vesi. Pealegi, vett kulub ju päeva jooksul palju ja vähemalt mulle tundub loogiline seda tarbida kraanist, mitte mitu korda päevas osta. Head ja sobivad pudelid tasub soetada kõikidele pereliikmetele, sh lastele.

  • Kasuta lõunasöögi või vahepalade kaasa võtmiseks oma toidukarpe, mis ei ole plastikust. Ja kui karp tundub liiga kohmakas ja suur, siis heaks alternatiiviks on vahariie ja snäkikotid.

  • Võta aega aeglaseks söömiseks ja joomiseks. Selle asemel, et lõuna- või õhtusöök ühekordsete karpidega kaasa osta, kingi endale elamus ja söö kohapeal. Saad parema maitseelamuse ja jällegi, säästad loodust mõttetust prügist.

  • Osta toitu hulgipakendites ja väldi liigset pakendamist. Näiteks kuivatatud puuvilju ja pähkleid, aga ka kuivaineid ja palju muud saab osta lahtiselt kaalukaubana või suurtes pakkides. Ning kui müüja soovib su tooted pakendada kotti, paberisse ning kassas veel ühte kotti, siis ütle ise julgelt, et sa ei vaja kilekotti. 

  • Ära kasuta plastmasskõrsi. Üks kõige lühema elueaga toode on ühekordseks kasutamiseks mõeldud joogikõrs, mis torgatakse mahla-, karastusjoogi või kokteiliklaasi ning mis tegelikult ei ole joomiseks või maitseelamuse saamiseks üldsegi mitte vajalik. Seega loobu väljas tellides kõrtest ning kodus kasuta bambusest või roostevabast terasest kõrsi, mis meeldivad ka lastele ning kestavad peaaegu igavesti. Muide, Euroopas tarbitakse igal aastal 36 400 000 000 plastmasskõrt!

Milliseid oma praegusi harjumusi saaksid ümber kujundada, et Su igapäevane elu muutuks lihtsamaks ja mugavamaks ning jätaks väiksema "jalajälje"?

Milleks kasutada vahariiet?

08.03.2018
Milleks kasutada vahariiet?

Vahariie on vaimustav, sest sellel on lõputu hulk kasutusvõimalusi!

- Kata vahariidega kinni söögikorra ülejäägid, nt kausid, vaagnad, topsid, klaasid või muud anumad. Seejärel tõsta need olenevalt söögist kas külmkappi või jäta toatemperatuurile.

- Paki kodust lahkudes kaasa võileivad, snäkid, vahepalad, puuviljad vm.

- Säilita terveid, poolikuid või lahtilõigatud puu- ja juurvilju ning marju. Säilivad väga hästi ka toatemperatuuril, kuid külmkapis veelgi pikemalt.

- Voldi suuremast vahariidest (näiteks L või XL) kott ning säilita selles kuivatatud puuvilju ja pähkleid.

- Keera vahariidesse värsked ürdid ja maitsetaimed ning hoiusta külmkapis pikemalt kui tavapäraselt.

- Lahtiselt ostetud leib ja sai säilib vahariidesse pakitult tükk aega kauem kui kile- või paberkotis. Sama hästi käituvad saiakesed ja pirukad.

- Paki sellesse tükk juustu, sinki, vorsti või valmisküpsetatud lihalõigud.

- Valmista smuuti ning säilita seda kasvõi järgmiseks päevaks, kattes klaasi või blenderkannu vahariidega.

Vahariiet ei ole soovitatav kasutada toore liha ja kala sissepakkimiseks, kuid kui oled need eelnevalt pannud kaussi ning katad kausi vahariidega ja see ei puutu liha või kalaga otseselt kokku, on säilitamine lubatud!

Vahariiet võid kasutada ka toidu säilitamiseks sügavkülmas, kuid soovitatavalt mitte kauem kui 1 kuu, vastasel juhul võivad toote head omadused kaduda. Külmast toatemperatuurile tõstes lase vahariidel enne lahtipakkimist esmalt üles soojeneda.

Ja nii see kõik algab...

26.02.2018
Ja nii see kõik algab...

Tere!

Mul on ääretult hea meel, et oled jõudnud Elamise Kerguse lehele ja e-poodi. Sõltumata sellest, millist teed pidi siia tulid - tere tulemast! See siin on minu uus väljakutse, veendumus ja missioon, millele kutsun ka Sind.

Olen viimase aasta jooksul avastanud, et maailm on tulvil uskumatult lahedaid asju, millest meie siin Eestis, selle suure maailma ühes otsas ei ole kuulnudki või kui oleme, siis oma silmaga näha ikka pole saanud. Minu loomus on mind alati tagant tõuganud teistmoodi asju järele proovima ning olles veendunud nende headuses, ei saa jätta vaimustust ainult enda teada. Nii siis mõtlesingi, kuidas teha need kättesaadavaks ka kõigile teistele, kes võiksid huvitatud olla. 

Elamise Kergus on e-pood, mis toob koju kätte sellised kaubad, mida suures kaubandusketis ei leidu või mis on veel vähe levinud. Ja seejuures ei ole need lihtsalt kodus kasutatavad, vaid nutikad ja head tooted, mille valmistamisel hoitakse loodust ja mõeldakse inimesele. Kogu tootevalik, mis aja jooksul laieneb, on valitud teadlikult. See peab olema mugav ja kasutajasõbralik, valmistatud keskkonna ja looduse hoidmise eesmärgil, taaskasutatav ning mis kõige tähtsam, tegema meie igapäevase elu kergemaks.

Elamise kergus ei ole vaid aeg, mida säästa ja mugavad lahendused. See on ka vähem tarbimine, teadlikumad valikud, puhtam keskkond, hoolimine ja lugupidamine piiratud ressursside suhtes ning mõtlemine tulevikule. Mina usun, et muutus algab meist endist. See teekond võib olla täis avastusi. Alustame seda siis koos! 

Meie igapäevast palmirasva anna meile tänapäev

10.06.2016

 

Meie igapäevast palmirasva anna meile tänapäev

Triin Kanne-Cirieco, toimetas Cäroly Ristmägi

 

Prantsusmaal süüakse iga päev 230 tonni Nutellat (84 000 tonni aastas). See kogus moodustab 26% ülemaailmsest tarbimisest. Igal aastal toodetakse umbes 50 miljonit tonni Nutellat.

Leidsin internetist andmed, et 17% Nutella koostisosadest moodustab palmiõli1. See tähendab, et aastaseks palmiõlikuluks on 8.5 miljonit tonni ainult selle ühe toote kohta. Kui Nutellale lisada kõik muud palmiõli sisaldavad toiduained, seebid ja šampoonid, siis pole raske arvata, mis kõige selle tarbimise tõttu meie kopsudega toimub. Raiutakse nende toodete jaoks ju vihmametsi.

Palmiväljadele ruumi loomiseks tegeletakse alepõletusega, mille tagajärjel on Indoneesia vihmametsade traditsioonilised jõulueelsed suurpõlengud plahvatuslikult kasvanud. Põlengutega kaasnev õhusaaste ületab riigi- ja kontinendipiire ning suurimate lääne tööstusriikide tekitatud õhusaastet. Kuidas aga puudutab meid see, et kusagil Indoneesias metsasid põletatakse?

Esiteks põletavad nad sealseid metsi raha teenimise eesmärgil. Iga kord, kui ostame kas või ühe Palmolive'i seebi või koti kartulikrõpse, tellitakse jälle uus ports palmiõli ning hävitatakse hektareid vihmametsi koos nende suure liigirikkusega.

Teiseks, isegi kui otsustate käia mööda mahesertifitseeritud palmiõli rada, siis teadkem, et ka see ei ole õlekõrs. Nimelt ei kontrolli selle sertifikaadi jagajad tootjate alltootjate tausta. Teil tuleb küll rohkem maksta, aga saate ikka täpselt samasuguse kvaliteediga õli, mida kõik teised. Midagi ei muutu – metsad põlevad endiselt ja õhusaaste jõuab ka Eestimaani. Kui keegi selles kahtleb, siis tuleks lennata näiteks Aasiast Eestisse, vaadata terve tee lennukiaknast välja ja uurida, kustmaalt kuhumaani üks suur pilv ulatuda võib.

Nutellat tootev pereettevõte Ferrero on üks neist suurfirmadest, kes tegeleb ulatusliku enesekaitsekampaaniaga, väites, et nad kasutavad ainult keskkonnasõbralikult toodetud palmiõli. Tekib küsimus, miks nad on ainsad, kes seda oma siltidele märkinud ei ole. Järelikult ei ole Ferrero oma sertifikaati kätte saanud ja seetõttu tuleb neil vassida. Ostlema minnes tasub see meeles pidada. Tänapäeval ei nimetata sellist käitumist valetamiseks, vaid marketingiks või PRiks2.

Viimasel ajal on mulle poes väga teravalt silma jäänud, et igat sorti tooted on vähimalgi võimalusel märgistatud suure ja nähtavas kohas asuva „Palmiõlivaba“ sildiga. Kel päris sellist võimalust ei ole, see pingutab, et saaks vähemalt karbi tagaküljele väikeses kirjas kirjutada „Kasutatud on ainult keskkonnasäästlikult toodetud palmiõli“.

Ükspäev jalutasin suures supermarketis ringi ostunimekirjaga, kuhu keegi oli lisanud ka Nutella. Kuna hiigelpikas moosi, mee ja saiamäärde vahekäigus kostus erinevate kaasostlejate suust päris mitu korda sõna „palmiõli“, siis oli ka minul lihtsam oma pidevalt näkitsevat süütundeussi kuulata.

Lugesin umbes kümne erineva šokolaadi-metspähklikreemi silte ja avastasin, et:

1) kui vähegi võimalik, on kirjas: „See palmiõli on toodetud keskkonnasäästlikult“;

2) poe omabrändi tavaline määre sisaldab mahepalmiõli;

3) poe omabrändi mahemääre sisaldab tavalist palmiõli;

4) Nutella palmiõli ei ole eraldi märgistatud.

Lõpuks leidsin Nutella-armastaja isude ja iseenese huvi rahuldamiseks Nocciolata kreemi, mis oli ainus ilma palmiõlita šokolaadi-metspähklikreem. Palmiõli asemel on selles kasutatud päevalilleõli ja säilivusajaks on märgitud 2019. aasta algus – see demonstreerib hästi, et palmiõli kasutamine ei ole hädavajalik. Tuleb küll tunnistada, et Nocciolata maksis kõigi lisade tõttu (mahetoode, kosher, gluteenivaba, päris Madagaskari vanilje, klaaspurk jne) umbes kaks ja pool korda rohkem kui Nutella. Ehk olekski mõistlikum seda kaks korda vähem süüa, kui arvestada, et sellise toote massist 72% moodustab suhkru-rasva segu ja kakao annab sellele pigem värvi kui maitset.

Ma ei ütle, et kõikide heade asjade tarbimine tuleb päevapealt ära lõpetada. Elu peab olema mõnus ja ka praktiline. Teoreetiliselt võiksime seebiga käsi pesta ju ainult korra nädalas ja süüa ainult selleks, et elus püsida, kuid see ei oleks hea elu. Imepisikeste sammudega alustades on meil aga võimalik oma valikuid järjest laiaulatuslikumalt ja teadlikumalt säästvamaks muuta.

Muuseas on Ferrero tänu Nutellale ka maailma juhtiv metspähklitarbija. Ettevõte on koguni nii tootlik, et neil tuleb kasutada Nutellas vanilje keemilist alternatiivi vanilliini, sest Maa ei suuda nende jaoks piisavalt palju päris vaniljekaunu kasvatada.

Muudest toodetest avastasin, et enamasti sisaldab ka imikute piimasegu palmiõli. Ma ei ole endiselt nõus üldlevinud arvamusega, et piimasegu on laiadele massidele vajalik toode, aga moega mõtlematult kaasa läinult olen seda ikkagi mõned kuud kasutanud. Lasteaeda on pulbrit lihtsam kaasa panna kui värsket rinna- või lehmapiima. Katsetamiseks tõin ökopoest üle aastastele lastele mõeldud huvitava vegan „piimapulbri“, mis ei sisalda ei piima ega palmiõli, kuid milles on muuhulgas kookosrasva, mandleid ja vetikaid. Lutipudelitäis rohelist – tundub, et maitseb.

Nutella on kõigest üks näide, millele toetudes on lihtsam teha järeldusi ja mõelda nende toodete tekkelugudele, mida me igapäevaselt tarbime. Kui me ei mõtleks, siis on tõenäoline, et kogu raha, mille me oma töö ja vaevaga teeninud oleme, anname suurkaupmeestele. Selle raha eest toob suurtööstur poeriiulitele üha uusi elukeskkonda hävitavaid tooteid ja tellib reklaami, mis veenaksid meid antud tooteid ostma, ilma et neid tegelikult vaja oleks ning need meid õnnelikumaks teeks. Nõiaringist väljumise esimeseks sammuks on otsus olla teadlik.

1 Palmiõli (vahel ka nimetusega “punane palmiõli”) saadakse enamasti aafrika õlipalmi (elaeis guineensis) punaka viljaliha massist , vähem ka ameerika õlipami (elaeis oleifera) viljalihast. Palmiõlil spetsiifiline punakas värvus, mis tuleneb palmi viljaliha beta-karoteeni rikkusest. Palmituumaõlil sellist punakat värvus pole, sest palmivilja seemne ei sisalda beta-karoteeni.

2 Lühend ingliskeelsest sõnast „public relations“. Avalikkussuhted ehk suhtekorraldus on inimese, organisatsiooni, asutuse või ettevõtte suhete korraldus meedia ja avalikkusega eesmärgiga mõjutada selle mainet ja kajastust.

 

Allikas: Bioneer.ee

 

Kui ohutu on plastmass?

08.01.2016

Kui ohutu on plastmass?

Merilin Rosenberg



Bisfenool A ehk BPA on sünteetiline orgaaniline lühend, mida alates eelmise sajandi keskpaigast kasutatakse erinevate polümeeride  tootmisel, sealhulgas plastikute (polükarbonaat), millest valmistatakse toidunõusid ja joogipudeleid. BPA-d leidub näiteks ka konservipurkide ja veetorude sisepinna kattematerjalis ning kassalintides. Polükarbonaat on hea materjal, kui on vaja tugevat kirkalt läbipaistvat nõud (nt lutipudelid, korduvkasutatavad joogipdelid, säilitusanumad). BPA aga lekib sellistest materjalidest väikestes kogustes toidusse või joogisse, mida selles hoitakse. 

Viimase paarikümne aasta jooksul on selgunud, et BPA toimib organismis ksenoöstrogeenina ja võib olulisel määral mõjutada endokriinsüsteemi ning erinevad riigid ja riikide ühendused, sh Euroopa Liit, on soovitanud või astunud samme BPA kasutamise piiramiseks ning keelanud BPA kasutamise näiteks lutipudelite ja imiku piimasegude pakendite koostises. See omakorda paneb tööstuse otsima alternatiive. USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) leidis 2010. aastal, et BPA võib kujutada ohtu lootele, imikule ja väikelastele. Tänaseks on nende seisukoht, et praegu toidus leiduvates kogustes BPA ohtu ei kujuta. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)  on natuke kahtlevamal seisukohal ja leiab, et piirmäärade osas on ilmselt vaja täiendavaid uuringuid ja langetas soovituslikku päevast piirmäära kehakilogrammi kohta üle kümne korra (50 µg-ilt 4 µg-le), aga kuulutab BPA praeguste toiduga saadavate koguste juures igas vanusegrupis ohutuks.

Piirangute ja tarbijateadlikkuse kasvu tõttu on toojad otsinud BPA-le alternatiive ja võtnud kasutusele "BPA vaba" märgistuse (ka toodetel, mis seda kunagi pole sisaldanudki!). Alternatiivina on kasutatud näiteks bisfenool S-i (BPS). See on aga koht, mis võiks sellesama teadliku tarbija panna korraks seisma ja mõtlema, enne BPA vabana reklaamitud toote korvi tõstmist. Nimelt on uuemad alternatiivid veel vähem uuritud ja mõju inimesele pole selge. Infost teiste loomade kohta aga on teada, et näiteks konkreetne BPS tõstab rottidel pulssi, mõjutab kaladel aju arengut ja käitumist. Mõju inimesele pole selge ja on viiteid, et nii BPS kui ka BPF mõjutavad endokriinsüsteemi sarnaselt BPA-le. Selge on see, et ohutus pole kinnitust leidnud ja nii BPA, BPS kui sellele sarnane BPSIP olid neid sisaldava kassalindiga töötamise tõttu uuritud kassapidajate veres ja/või uriinis olemas ning BPS kogus uriinis oli peale vahetuse lõppu suurenenud (http://ehp.niehs.nih.gov/1409427/). Ka on BPS ilmselt kergemini imenduv kui BPA.

BPA lekib materjalidest paremini kui nende pinda kahjustatakse abrasiivsete puhastusmeetoditega või tugevatoimeliste puhastusvahenditega, kui BPA-d sisaldavates plastiknõudes hoitakse happelist või kuuma toitu või jooki või kui toitu kuumutatakse plastiknõus.

 

 

 

Inimene, kellel puudub tööalane kokkupuude BPA-ga naha ja hingamisteede kaudu (tööstus, kassapidajad), saab valdava enamuse BPA-d toidust. Täielik vältimine ei ole võimalik ega vajalik, aga seda kokkupuudet saab teadlikult vähendada, süües vähem metalltaaras konserve, eriti happelisi, ja vältides plastiktaarat (joogipudelid, mikrolaineahjunõud, säilitusanumad). 

Toiduainetega kasutamiseks mõeldud plastiku hulgast leiab BPA sisaldusega polükarbonaadi teiste hulgas taaskasutuskoodi 7 alt. Ostes plastiktooteid, mis puutuvad kokku toidu või joogiveega, tuleks jälgida, et neil oleks olemas vastav märgis ja ilmselt oleks mõistlik eelistada tooteid taaskasutuskoodiga 2, 4 (polüetüleenid) ja 5 (polüpropüleen).

Plasti vältimisega laiemalt pole mõtet üle pingutada. See on muutunud oluliseks osaks kaasaegsest eluviisist, aga mõned kasutusviisid on siiski mõistlikumad kui teised. BPA ei ole ainuke endokriinsüsteemi mõjutav aine, mida plastnõudest lekib ja "BPA vaba" märgistus ei tähenda, et toode on selles osas ohutu. Analoogselt mõjuvad ka BPA analoogid (BPS, BPF, BPE, HPP, BPB), ftalaadid jne.  Tervisekaalutlustel pole mõistlik mitmeid kordi taaskasutada ega kuumade jookide villimiseks kasutada või suvel veepudelina kuumas autos hoida PET/PETE pakendeid (polüetüleen tereftalaat, taaskasutuskood 1), millesse on villitud enamus pudeliveest ja karastusjookidest. Vältida võiks toidukasutuseks ka polüstüreenist ja vahtpolüstüreenist  (taaskasutuskood 6) nõusid ja pakendeid, eriti sooja/kuuma toidu või joogi puhul  ning PVC-d (polüvinüülkloriid, taaskasutuskood 3). 

Rusikareeglina eelista klaastaarat plastile ja metallpurgis konservile, ära kuumuta plasti (sh mikrolaineahi ja nõudepesumasina intensiivprogramm) ega villi sinna kuuma toitu või jooki. Plasti toidukasutuseks ostes eelista taaskasutuskoode 2, 4 ja 5 ning väldi koode 3, 6 ja 7 ja ära kasuta kulunud pinnaga plastnõusid, vaid suuna need taaskasutusse.


Allikas: https://nami-nami.ee/uudis/3145/bpa_plastiku_ohutus?fbclid=IwAR3MHU_hK9Oxdt3ayxghY28EqUajiDX98nKv3ovc-PTXRNBW4MWQPD3iPHI