Kas Sa oled kunagi mõelnud, millest on valmistatud toiduga kokku puutuvad nõud ja anumad Sinu kodus? Savi, portselan, klaas ja plast on ilmselt kõige levinumad materjalid. Viimasel aastakümnel on ilmunud järjest rohkem uuringuid selle kohta, kui ohtlikuks muutub plastnõu kuumutamisel või kulumisel. Eriti ohustatud on looted ja väiksed lapsed, sest nende ainevahetus pole veel selliselt välja arenenud, et organid suudaksid kõiki mürke kehast välja viia ning organism on seetõttu palju vastuvõtlikum erinevatele kemikaalidele.
Selleks, et saada teada, millised nõud on kõige tervisesõbralikumad, võtame vaatluse alla plastnõude levinumad koostisained ja nende mõju inimorganismile.
- Bisfenool A ehk BPA on kemikaal, mida lisatakse plastisse selleks, et tekiks polükarbonaatplast. Viimasel on mitmeid suurepäraseid tehnilisi omadusi olles kerge ja samas purunemiskindel, optiliselt läbipaistev ning kõrge kuumataluvusega. Joogi- ja toidunõud (sh lutipudelid), mänguasjad, silmaläätsed, prilliraamid, spordivahendid jm laialt levinud tarbeesemed võivad kõik sisaldada BPA-d. Alates 1. juunist 2011 on kogu Euroopa Liidus keelatud bisfenool A lisamine lutipudelitesse. Taanis, Belgias ja Rootsis on BPA keelatud materjalides, mis puutuvad kokku imikute ja alla 3-aastaste väikelaste toiduga. Prantsusmaa on läinud nii kaugele, et keelustas BPA kasutamise kõigis toiduga kokkupuutuvates pakendites, mahutites ja vahendites. Põhjus? BPA-d peetakse teadlaste poolt hormoonsüsteemi kahjustavaks kemikaaliks, mis käitub nagu naissuguhormoon östrogeen ning petab sellega inimese keha ja organismi. Östrogeeni taseme tõus võib omakorda käivitada kahjulikke reaktsioone, näiteks tekitades aju ja hormoonide arenguprobleeme loodetel ja väikelastel, rasvumist ja varajast puberteeti.
- Pärast suurt kriitikalainet BPA osas leidsid tootjad uue lahenduse – bisfenool S ehk BPS. 2013. aastal läbi viidud uuringu järgi on BPS sarnaselt BPA-le tunnistatud östrogeeni matkijaks ja kujutab ohtu juba äärmiselt madalate kokkupuutetasemete korral. Tasub aga mõelda sellele, et suur hulk uuringuid on teadlastel alles tegemata, kuid samal ajal on BPS tarbekaupades laialt levinud ja kardetavasti inimeste uriinist juba leitav.
- Plastikust toidunõude üheks komponendiks on veel melamiin. Ühe 2013. aasta jaanuari uuringu järgi leiti, et melamiini võib lekkida toidu sisse ja sealt edasi inimorganismi kuuma toimel. Seetõttu ei tohi soojendada melamiinnõusid mikrolaineahjus või tõsta neisse väga kuuma toitu. USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) kodulehe järgi võib lisaks kuumutamisele melamiini lekkida ka väga happeliste toitude korral. Melamiini mürgistuse korral on oht neerukivide tekkeks või neerupuudulikkuseks. Täiendavate uuringute tegemine on kallis ja aeganõudev protsess ning seega pole välistatud, et melamiini kahjulikkuse osas võib tulevikus lisanduda uut infot.
Kuniks BPA, BPS, melamiin ja muud mürgised plastilisandid pole täielikult keelustatud, pole võimalik neid aineid sajaprotsendiliselt vältida. Lisaks on nii mõnegi teadlase jaoks kõige murettekitavam erinevate kemikaalide koosmõju, millega inimkond tänapäeval igapäevaselt kokku puutub.
Kuidas olukorda parandada?
- Kui kasutad plastist toidukarpe, siis jälgi, et need poleks liialt kulunud ning väldi toidu või joogi pikaajalist säilitamist nendes. Ohutu alternatiiv plastile on roostevabast terasest toidukarp.
- Suur arv uuringuid on näidanud, et plastesemetest lekib erinevaid kemikaale jõulise kasutuse ja kõrgete temperatuuride mõjul (nt mikrolaineahjus ja nõudepesumasinas). Seega hoidu plasti kuumutamisest ning pese nõusid käsitsi koos õrnatoimelise ökoloogilise nõudepesuvahendiga.
- Lõpeta plastist vee- ja lutipudelite ostmine. Kui ostad taaskasutatava pudeli, siis vali klaasist või roostevabast terasest vee- või termospudel. Paljusid lutipudeleid ja lutte on praegusel ajal võimalik saada BPA vabadena, kuid ka selliste toodete puhul on endiselt olemas risk, et alternatiivina on BPA asemel kasutatud muid tervisele kahjulikke kemikaale.
- Kui tegemist on klaasist või metallist nõuga, millel on plastist kaas, siis ära pane nõud nii täis, et kaas puutuks toiduga kokku. See on eriti oluline, kui on tegemist happeliste toitudega (nt tomatikaste), sest hapete toimel võib toitu lekkida rohkem BPA-d kui tavaliselt.
- Vali enda koju ohutud korduskasutatavad toidunõud, näiteks eelistatult bambusest, kookosest, silikoonist, klaasist või metallist.
- Katseta kaasa võetavate küpsiste, võileibade, puuviljade, pähklite või muu kerge eine jaoks korduskasutatavaid ja tervisesõbralikke snäkikotte ja silikoonist kotte. Need on ideaalsed alternatiivid kilekotile või plastkarbile.
