Rõivad on miski, millega me kõik igapäevaselt kokku puutume. Kui palju me aga mõtleme teadlikult, missuguseid riideid me kanname ning missugune tagajärg on meie tarbimisharjumustel?
TEKSTIILITÖÖSTUS KUI ÜKS SUURIMAID REOSTAJAID
Ülemaailmne riiete tarbimine on viimase 15 aastaga kahekordistunud. See on väga suur hoop meie keskkonnale.
Alates 90-ndatest on hoo sisse saanud kiirmood, mis tähendab, et riided on mõeldud väga lühiajaliseks kasutamiseks. Seetõttu on suurkorporatsioonid viinud oma tootmised arengumaadesse, et saaks võimalikult odava raha eest võimalikult palju toota. Selle põhjuseks on ka nõudluse kasv lausa 400%.
Enamik inimesi rõõmustab, kui saab osta mõne rõivaeseme eriti soodsa hinnaga. Harva aga mõeldakse selle peale, miks see nii on. Odava riideeseme varjukülg on lisaks ebakvaliteetsele ja keskkonnale kahjulikule materjalile ka selle tootmisprotsess. Kiirmoe riiete valmistamisel ei ole töötajatele tagatud ohutud töötingimused, rääkimata pikkadest tööpäevadest, olematust palgast ning aina kasvavast koormusest. Lisaks täiskasvanutele peavad sellistes tingimustes töötama ka väikesed lapsed.
Mõtle, kui tihti ostad Sina riideid või kui kaua Sa ühte riideeset kannad? Kas teadsid, et kõigist ostetud riietest jääb ligikaudu 40% riidekappi seisma ega jõua isegi ostja selga?
Kuna tekstiil on üks kõige keerulisemaid jäätmeliike, mida ümber töödelda, lõpetab valdav osa tekstiilijäätmetest meie looduses. Paradoksaalsel kombel jõuab arengumaade tehastes lapsorjatööjõu abil valminud kiirmoe kaup ringiga tagasi nendesse riikidesse. Sinna jõuavad prügina isegi täiesti uued ning kandmata rõivad.
VÄIKESED SAMMUD LOEVAD
Kuigi riiete taaskasutusse viimine on parem kui nende ära viskamine, siis parim lahendus on siiski see, et ei tekiks üleliigseid rõivaid, millest on vaja lahti saada. Investeeri kvaliteetsematesse rõivastesse ning komplekteeri oma garderoob nii, et ei peaks asju iga mõne aja tagant välja vahetama.
Kõige keskkonnasõbralikum rõivaese on see, mis sul juba olemas on. Kanna seda seni, kuni see on ribadeks ja kui vähegi võimalik, siis pikenda eseme eluiga kas ise või lase seda rätsepal teha. Kui siiski soovid oma kasutatud rõivastest vabaneda, siis prügikasti viskamise asemel saada need parem uuele ringile.
“Maailm ei vaja käputäit inimesi elamas perfektselt nullkulu põhimõttel, maailm vajab miljoneid inimesi tegemas seda ebatäiuslikult.” Anne-Marie Bonneau.
Väga keeruline on tänapäeval mitte kaasa minna trendidega, sest elame kasumil põhinevas ühiskonnas, kus kõikjal on näha tähelepanu hajutavaid reklaame, mis kulutavad meie energiat ning manipuleerivad meie mõistusega.
Seega tasuks oma oste teha lähtudes põhimõttest, et vähem on rohkem. Siin on mõned soovitused, kuidas teadlikult tarbida. Hoia neid meeles, kui peaksid olema taas dilemma ees, kas mul reaalselt on vaja seda eset osta või on see vaid hetkeline impulsiivne mõte.
- Taaskasuta – Osta uute riiete asemel kasutatud rõivaid. See võib küll nõuda natuke rohkem aega ja kannatlikkust ning võib-olla ka kinnisideedest lahtilaskmist, aga kokkuvõttes on sellel väga suur väärtus. Mida rohkem kiirmoebrändide uut kaupa jääb ostmata, seda suurem on tõenäosus, et ka nende tootmine hakkab vähenema.
- Laena – Igaks erisündmuseks või stiilipeoks pole tarvis endale spetsiaalset kostüümi osta. Kui vähegi võimalik, uuri enne tuttavatelt, kas neil oleks laenata või kui tutvusringkonnas kellelgi soovitud eset pole anda, siis aitab hädast välja näiteks Fankadelik Vintage, kes pakub peokleitide laenutust.
- Uue toote soetamisel olgu see eetiline. Kindlasti tasuks teha taustauuringut brändile, mille rõivaid soetad. Uuri, kus asub tootmine, kuivõrd oluline on selle brändi jaoks keskkonnasäästlikkus jne. Samas tuleb ka igasugusesse informatsiooni suhtuda kriitiliselt, kuna paljud rõivabrändid teevad ka rohepesu. Seda harrastavad sageli just suuremad ketid. Kuigi üldjuhul peab lihtsalt usaldama tootjat, sest tarbijal on ühe ettevõtte tootmisprotsessi keeruline kontrollida, siis võivad abiks olla sertifikaadid nagu OEKO-TEX ja GOTS ehk Global Organic Textile Standard. Paraku on väga vähestel disainibrändidel need sertifikaadid ette näidata.
- Kui aga mitte kuidagi pole võimalik vältida masstoodangut, olgu siis põhjuseks näiteks see, et ei leia vastutustundliku tootja valikust enda kehakujuga sobivat rõivaeset või soov eset eelnevalt selga proovida, siis jälgi kindlasti eseme toormaterjali ning seda, et see laguneks looduses. Sellised materjalid on näiteks kašmiir, siid, vill, kanep, ramjee, džuut, bambus, Tencel ja orgaaniline puuvill.
PLAST MEIE RIIETES
Kas teadsid, et maailmas olevast plastist kulub ligikaudu 14% sünteetiliste kangaste tootmiseks? Valdav osa (umbes 70%) masstoodangu riietest on valmistatud sünteetilisest kangast ehk plastist. Kõige tuntumad neist on polüester, polüamiid, nailon, elastaan ja akrüül. Nendest kiududest valmistatud rõivaid pestes eralduvad vette imepisikesed, silmale märkamatud mikroplastist niidikesed, mis jõuavad lõpuks veekogudesse ning seega lõpetavad meie endi toidulaual ja organismis.
Vaid ühest rõivaesemest võib tavalise koduse pesukorra ajal eralduda miljoneid pisikesi kiude – tagajärjeks on arvestatav reostus veekogudes. Näiteks Põhja-Jäämeres hulbivad peamiselt sünteetiliste riiete pesemisel eraldunud polüestrikiud.
Selle vältimiseks on loodud Guppyfriend pesukott, mis filtreerib pesemisel välja sünteetilistest materjalidest eralduvad kiud. See on esimene teaduslikult heaks kiidetud lahendus, mis hoiab ära mikrokiudude sattumise ookeanidesse ja jõgedesse, sest veekogudes ei lagune mikroplast mitte kunagi täielikult.
Enamik pealtnäha looduslikke riideesemeid on tegelikult puuvilla ja sünteetilise aine segu. Näiteks T-särgile trükitud tekst või pilt on suure tõenäosusega valmistatud plastist. Samamoodi on seda tossutallad, tossupaelad ja nende otsad, niit teksapükstes ning veekindel jope. Need kõik sisaldavad varjatud plasti.
OHTLIKUD KEMIKAALID RÕIVASTES
Lisaks sellele, et rõivad on valmistatud plastist, töödeldakse neid tootmisel ka erinevate keemiliste vahenditega, mis on pole ei meile ega meie planeedile sugugi ohutud.
Paljud spordirõivad sisaldavad suures koguses plastlisandeid, et muuta tooted paindlikuks ja vastupidavaks. Lisaks sellele aga kasutatakse nende tootmisel sageli ka nanohõbedat ja muid biotsiide, mis tapavad baktereid ja hoiavad ära higilõhna tekke, kuid mis võivad välja leostuda ning kokkuvõttes olla kahjulikud keskkonnale ning ka inimorganismile, imendudes treeningu ajal läbi naha.
Samuti töödeldakse riideid enne poodi jõudmist formaldehüüdvaiguga, et need kenasti sirged püsiksid. See on kõige levinum, aga ka kõige odavam kortsumisvastane kemikaal, mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Selle aine kasutamist on osades kangastes, näiteks OEKO-TEX omades piiratud, kuna formaldehüüdvaik võib olla kantserogeenne.
Seega pole taaskasutamine hea mõte ainult seepärast, et vähendada uute rõivaste tootmist ja tekstiiliprügi tekitamist, vaid ka seetõttu, et sinna jõudnud riideid on juba mitmeid kordi pestud. See tähendab, et igasugu mürgised ained on juba välja pestud.
MIS ON ALTERNATIIVID?
Lühidalt öeldes – osta ja kanna looduslikest materjalidest riideid. Sageli arvatakse ekslikult, et puuvilla eelistamine on keskkonnasõbralikum. Sellega on nii ja naa. Jah, puuvill küll laguneb looduses paremini, kuid selle tootmine jällegi nõuab palju vett ja muud ressurssi. Lisaks kasutatakse ka puuvillakanga töötlemisel ohtlikke kemikaale, mis on siiski keskkonnale kahjulikud, kuna jõuavad kokkuvõttes põhjavette ning edasi meie toiduahelasse.
Puuvilla alternatiividena võiks kaaluda näiteks bambusest, kanepist, sojast või Tencelist rõivaid. Kui valida puuvilla, siis kindlasti orgaanilist, kuna tavalise puuvilla kasvatamisel kasutatakse mürgiseid putuka- ja taimetõrjevahendeid.
