Silmapiiri täitvad prügimäed ja maailmameredes ning ookeanides ujuvad prügisaared on paraku juba harjumuspäraseks saanud vaatepilt ega üllata ilmselt enam kedagi. Teame, et silmanähtavat ja käegakatsutavat prügi tekib maailma kaugelt liiga palju. Õnneks inimeste teadlikkus jäätmetega seonduvast kasvab tasapisi ning üha enam eelistatakse näiteks pakendeid, mis koormavad keskkonda võimalikult vähe ja mida saab taaskasutada. Ent kas teadsid, et lisaks silmale nähtava prügi kõrval tekib inimtegevuse tagajärjel palju ka selliseid jäätmeid, mida me esmapilgul ei märkagi – ent mis kahjustavad nii meie, inimeste kui ka muu eluslooduse tervist?
Mikroplastiks nimetatakse plastiosakesi, mis on väiksemad kui viis millimeetrit. Just mikroplasti reostus on üle kogu maailma kõigi veekogude suurim ja tõsiseim probleem. Ajalehes The Guardian avaldatud artikli põhjal on suur osa maailma joogiveest saastunud üliväikeste plastiosakestega. Pelgalt mõte plastist iseenda ja oma pereliikmete organismis tekitab kõhedust; lisaks sellele kannavad plastiosakesed edasi muidki kemikaale ja ka näiteks viirusi. Ühtlasi on mikroplast tõsiseks ohuks ka kaladele, lindudele ja teistele veeloomadele, kes seda toidu pähe tarbivad ja seetõttu surevad.
Mikroplastiosakesi leidub nii riietes kui ka kosmeetikas
Ostes poest kreemi, dušigeeli või šampooni, ei mõtle me sellele, et lisaks üldisele pakendile, milles kosmeetikatoode või hügieenivahend on sees, tuleb kaasa ka märkimisväärne hulk mikroplastikut, mis jõuab kas suurema või väiksema ringiga meie organismi. Lisaks kosmeetikale sisaldavad mikroplastiosakesi ka sünteetilised riided ehk rõivad, mis on tehtud näiteks polüestrist, akrüülist ja nailonist. Sageli lisatakse sünteetilisi kiude ka puuvillale, et teha seda vastupidavamaks materjaliks.
Sünteetilisi riideid pestes eraldub alati mingi hulk (mikroplastist) riidekiude. Kuna mikroplast vees ei lahustu ega looduses lagune, jõuavad imepisikesed riidekiud esmalt kanalisatsioonivette, sealt edasi reoveepuhastusjaama ja kuna tegu on niivõrd väikeste osakestega, mida puhastusjaama filtrid ei suuda eraldada, siis liiguvad need edasi veekogudesse. Kuigi Eestis on seda teemat veel vähe uuritud, oleks lühinägelik arvata, et meid see probleem ei puuduta, kuna kaubanduses on siiani veel valdav osa pakenditest plastikust ja ka rõivaste koostisesse süvenedes tuleb tõdeda, et sünteetikat on meie ümber väga palju.
Guppyfriend pesukott – sõber inimestele ja veeloomadele
Et igaühel oleks võimalik elada kergelt, tervelt, loomulikult, looduslikult ja jätta endast maha väike ökoloogiline jälg, oleme oma e-poodi valinud tooted, mis hoiaksid nii tervist kui ka keskkonda. Näiteks leiab meie iluosakonnast kosmeetikat, mis on pakendi- ja plastivaba. Nüüdsest on meie tootevalikusse lisandunud ka populaarne Guppyfriend pesukott, mis on esimene teaduslikult heaks kiidetud ja tõendatud lahendus, vältimaks mikrokiudude sattumist veekogudesse.
Guppyfriendi pesukott ühelt poolt vähendab kiudude eraldumist, kaitstes sellega lisaks veekogudele ka riideid liigse kulumise eest; teisalt filtreerib see kõik need vähesed kiud, mis siiski paratamatult eralduvad, kaotamata seejuures ise ühtegi riidekiudu. Pesukott on valmistatud spetsiaalsest ümbertöödeldavast mikrofiltreerivast materjalist, on isepuhastuv ja igati kehasõbralik, kuna on töötlemata, värvimata ega sisalda lisaaineid. Guppyfriendi kasutajad on välja toonud, et lisaks turvatundele puhtamast elukeskkonnast pakub see filtreeriv pesukott ka võimaluse näha oma silmaga kõike seda, mis muidu oleks uhutud pesuveega kanalisatsiooni ja sealt edasi meie meredesse, jõgedesse ja järvedesse.
Tutvu Guppyfriendi pesukoti ning selle kasutamisega lähemalt meie e-poes ja hoia teadlikult oma pere ja keskkonna tervist!
