Vesi on teatavasti üks tähtsamaid aineid maailmas. See on meie ja meie keskkonna ellujäämise võti.
Tundub küll iseenesestmõistetav, kuid kahjuks ei pöörata piisavalt tähelepanu sellele, et ohtlikest koostisosadest valmistatud WC-geelid, šampoonid, keha-, nõude-, pesu-, põrandapesu- ja muud puhastusvahendid satuvad läbi kanalisatsiooni meie veekogudesse ja ka põhjavette.
Väga paljud majapidamised kasutavad iganädalaselt erinevaid puhastusvahendeid, millest vähemalt pooled sisaldavad vähemalt 2-3 mürgist koostisosa. Mõelda vaid, kui palju kemikaale satub keskkonda miljardite inimeste kodust üle maailma. Kokkuvõttes saavad selle käigus kannatada taimed, loomad, linnud ning ringiga jõuavad mürgised ühendid ka meie endi toidulauale.
Loomulikult pole kõik kemikaalid ohtlikud, vaid pigem need, mis on ohuks nii meile kui ka meid ümbritsevale keskkonnale. Paljud puhastusvahendid sisaldavad keemilisi ühendeid, mis on söövitava toimega, võivad ärritada nahka ja hingamisteid ning põhjustada aja jooksul allergiaid. Kui need juba inimesele võivad kahju teha, siis suudame ka ette kujutada kui suurt kahju teeb selliste vahendite sattumine ülejäänud elusloodusesse.
Kõige ohtlikumad kemikaalid
Keskkonnaamet on liigitanud keskkonnale kahjulikud kemikaalid “lenduvate orgaaniliste ühendite” alla. Nende hulka kuuluvad muuhulgas ka fosfor (mis moodustab umbes 30-40 protsenti nõudepesuvahenditest), lämmastik ja ammoniaak.
Keemiliste puhastusvahendite jäägid liiguvad pärast äravoolu reoveepuhastusjaamadesse, kus enamik saasteaineid eemaldatakse, kuid neid kolme kemikaali mitte. Naftakeemia baasil sünteetilistest koostisosadest valmistatud puhastusvahendid biolagunevad väga raskesti või üldse mitte.
Puhastusvahendites sisalduvate fosfaatide tõttu hakkavad laialdaselt vohama vetikad, mis omakorda mõjutab hapniku hulka vees ning on mürgine elusloodusele. Kokkuvõttes on vesi nii reostunud, et see ei kõlba suplemiseks ega joogiks.
Vali puhtad koostisosad
See-eest on ökoloogiised puhastusvahendid täielikult looduses lagunevad. Need ei sisalda ensüüme, naftakeemiast valmistatud pindaktiivseid aineid ega sünteetilisi lõhna-, värv- ja säilitusaineid.
Enamik looduslikest puhastusvahenditest on valmistatud taimsete õlide, suhkru või kookosõli baasil, sisaldades naturaalseid eeterlikke õlisid, taimset alkoholi, sidrunhapet, soodat jne. Puhtad koostisosad ei kahjusta meid ega ümbritsevat loodust, kuna need lagunevad enne põhjavette ja pinnasesse ladestumist.
Sageli arvatakse, et kui puhastusvahendid on juba poelettidele jõudnud, siis järelikult ei saa need nii ohtlikud olla.
Selleks, et otsustada, kas puhastusvahend on ohtlik või mitte, tuleb meil esmalt harjuda toote märgistust lugema ja kontrollima. Kuna tavainimesel on koostisosade loetelu ilma keemiaalase kõrghariduseta pigem keeruline mõista, siis on kõige lihtsam viis ohtlike ainete tuvastamiseks ohumärkide jälgimine. Abiks võib olla ka koostisosade loetelu pikkus. Mida lihtsam ja lühem on ainete nimekiri, seda suurem tõenäosus on, et toode ei sisalda mürgiseid koostisosi. Aga see pole reegel.
Sageli on laiatarbekaubanduses müüdavate puhastusvahendite pakendite esiküljel kutsuvad sõnad nagu “puhas”, “looduslik”, “orgaaniline”, “vegan”, kuid tagaküljel näeme hoiatusi, et toode on mürgine ja tuleohtlik. Tootel ilutsev mõiste “keskkonnasõbralik” ei anna meile täit ülevaadet, mil moel on toode keskkonnale ohutu ning liigitub enamasti seetõttu rohepesu alla.
Euroopa Liidu toodangul peab ohtlike ainete üle teatud piiri kasutamisel tarbijat hoiatama vastava ohumärgistusega toote etiketil. Samas, kui toode on valmistatud väljaspool Euroopa Liitu, on ohumärkide väljatoomise kohustus leebem, seega võib meie poeriiulitelt leida siiski tooteid, mis sisaldavad Euroopa Liidus keelatud mürgiseid aineid.
Puhastusvahendite maailmas annab toote omaduste suhtes teatud garantii sellised märgised nagu ECOCERT, Euroopa Liidu ökomärgis Ecolabel.eu ja Svanen ehk Põhjamaade Luik.
Seega väldi tooteid, millel on ohusümbolid ning võimalusel eelista ökomärgisega puhastusvahendeid. Vaata ka meie e-poes leiduvate ökomärgisega puhastusvahendite valikut.
