Plastmassi on meie igapäeva elus väga palju. Sellest, et kohvi kohvikust kaasa ostes võiks kasutada oma topsi, et banaane ei ole vaja üldse kotti panna ning et ostlemisel oleks mõistlik kasutada alati korduskasutatavat ostukotti, on juba palju räägitud. Aga plasti leidub meie ümber ja kodudes veel, lisaks sellele ka autodes, taskutes ja meie endi küljes. Hambaharjast põrandaharja ja teekotikesest kõrvarõngaste ning hügieenisidemeteni. Plastmassi ja selle osakesi leidub ka meie riietes ja joogivees.
Plasti leidub ka kõigis maailma randades, Arktika jääs ning maailmamere kõige sügavamates soppides. Linnud, kalad ning imetajad söövad seda endale päevast päeva sisse arvates, et tegemist on vees ulpiva toiduga. Linnud vooderdavad oma pesi suitsukonidega ja siilidel kasvavad plastkõrred kehadesse. Need on üksikud näited kõigest kohutavast, mida plasti ületootmine ning loodusesse sattumine endaga kaasa toob.
Juba ainuüksi Euroopas toodetakse aastas 58 miljonit tonni uut plasti ning kui me samas taktis jätkame on mõnekümne aasta pärast maailma meredes rohkem plasti kui kalu. See on hirmus ja peaks olema kõigile mõtlemapanev. Ainult kõik koos saame me selle hullumeelse tootmise ja vajaduse kiirema tootmise ning odavamate ja rohkemate asjade järele ära lõpetada.
Hetkel võetakse ringlusesse vaid 30% plastist. 39% põletatakse ja 31% ladestatakse prügilates. Kui plast satub metsadesse ja meredesse, siis laguneb see aja jooksul tillukesteks osadeks ning kõige muu kohutava kõrval satub see ka toiduahelasse. Mikroplasti sööb endale sisse näiteks plankton, planktoni sööb ära kala ja inimene sööb ära kala ehk kaudselt mürgitame me ise ennast omaenda ostetud ja ära visatud plastmassiga.
Mis on plastmass?
Plastmassid on vastupidavad materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest. Jah, mis on polümeerid? Siin läheb selgitamine väga keeruliseks ja ka plasti kasutaja vaatenurgast ebaoluliseks.
Meile, kui plastmassi kasutajatele on oluline teada, et see on väga vastupidav keemiline materjal, mis on saadud maagaasi ja nafta töötlemisel. Et plast on oma loomult pehme, siis sisaldab ta valmistootena tavaliselt ka materjali struktuuri stabilisaatoreid, kõvendeid, plastifikaatoreid ning täite- ja värvaineid.
Plasti eelised
Kerge kaal, vastupidavus ja odav lõpptoote hind tänu odavale tootmisele. Ning “tänu” kahele viimasele on saanud plasti eelistest üks suur ja hetkel tundub, et lausa pöördumatu puudus. Kõike, mida meil on ühe korra või ajutiselt vaja, saame me osta plastmassist valmistatuna. Sest see on odav. Kõige kauem meie planeedil säilivat materjali kasutame me lusika valmistamiseks, millega segame kaks sekundit kohvi. Kokkuvõttes saame me taandada plasti eelised ainult ühele – kergusele – aga ka selle eelise võime me täna juba unustada ja ebaoluliseks märkida, sest õnneks saame juba enamasti valida ka teisi kergeid materjale.
Plasti puudused
Plast on pehme ja ta vajab stabilisaatoreid, tihti töödeldakse plasti mürgiste ainetega, mis reostavad meie planeeti ning on meile endile sisse hingates ja süües ohtlikud. BPA ehk bisfenool A on kõige tavalisem ühend, mida lisatakse plastmassile, et muuta see vastupidavamaks ja tugevamaks. Plastmassist asjad peavad olema märgistatud numbritega 1-7. Kõige suurema tõenäosusega sisaldavad BPA-d numbrid vahemikus 3 kuni 7.
BPA kõrvale on tekkinud uus ühend bisfenool S ehk BPS, mille kahjulikkusest ei räägita nii palju, aga samas tema mõju meile ja planeedi ökosüsteemile on väga sarnane BPA omaga.
Plasti ümbertöötlemine
Suurem osa plasti jääb maailmas ümber töötlemata ja tänu sellele kuhjuvad prügimäed ning plastireostus jõuab sealt ka ookeanidesse ning maismaa ökosüsteemidesse. Paljud plastid on oma omadustelt ümbertöödeldavad, aga plasti kogumine ja ümbertöötlemine on tunduvalt kallimad kui uue plastmassi tootmine. Ka kaotavad paljud plastid mehhaanilise ümbertöötlemise käigus suure osa oma kvaliteedist. Keemilisel ümbertöötlemisel säilib küll plastmassi kvaliteet, aga see on väga toksiline protsess ning toodab atmosfääri palju süsihappegaasi, tihti isegi rohkem kui plasti põletamine.
Parim on tagada, et meil juba olemasolevad plastmassist tooted kestaksid kaua, me peame vältima plasti sattumist prügilatesse ja loodusesse, sest hetkel ei ole veel välja mõeldud mitte ühtegi 100% jätkusuutlikku plasttoodetest vabanemise võimalust. Prügilatesse ladestades mürgitab plast maapinda ja põhjavett, selle põletamisel ja ümbertöötlemisel tekib atmosfääri rohkesti süsihappegaasi. Ja kahjuks ei lõputult võimalik ka ühtegi plasti ümber töödelda…
Plasti alternatiivid:
Bioplast ehk biopõhine plast – see on toodetud jätkusuutlikult ja taastuvatest taimsetest toorainetest, näiteks tselluloosist või tärklisest. See materjal ei ole biolagunev, aga võib olla kompostitav. Lagunemisel ei tekita need tavaliselt CO2 netokasvu.
Biolagunev plast – on plast, mis laguneb mikroobses keskkonnas. Selline plast ei kao aga ka maamunalt ise. Lagunemiseks vajab ta teatud keskkonnaolusid ning lagundamine peab olema mikroobidele jõukohane. Biolagunev plast võib olla konkreetselt mõeldud lagunema vees, mullas või kompostihunnikus. Sageli on biolagunevad plastid valmistatud naftakeemiast ega lagune ohututeks osadeks.
Paljud asjad, mis on olnud läbi aegade plastist, on tänases maailmas õnneks võimalik valida korduskasutatavatena, biolagunevatena või teistest keskkonnasõbralikumatest materjalidest valmistatuna.
Kuidas plasti kogunemist koju kontrolli all hoida ja vähendada?
- Väldi kõike ühekordset (kõrred, kohvitopsid, papptaldrikud, õhupallid).
- Kasuta kõike, mis sul juba kodus olemas on, võimalikult kaua.
- Toitu ostes väldi liigselt pakendatud tooteid, nii valid keskkonnasõbralikkuse kõrval ka värskema ja tervislikuma toidu.
- E-poodidest tellides lisa märkusena, et soovid võimalusel plastivaba ja minimaalset pakendit.
- Osta ja kanna looduslikest materjalidest riideid. Näiteks polüester, elastaan ja akrüül võivad eritada pestes vette mikroplasti.
- Kosmeetika ja kodupuhastusvahendid vali võimalusel pakendivabad või taastäidetavad. Eelista vedelseebile tükiseepi, uuele pudelitäiele puhastusvahendile aga lahustuvaid pesuvahenditablette.
Hetkel tundub, et ainus pikaajaline lahendus plastijäätmete vähendamiseks on neid ringluses hoida ja korduskasutada. Kasutame juba olemasolevat plasti targalt ja ärme osta seda liiga kergekäeliselt juurde!
Kasutatud allikad:
- https://novaator.err.ee/950158/puust-ja-punaseks-kas-bioplasti-eelistamine-aitab-loodust-saasta
- https://mihus.mitteformaalne.ee/simulatsioon-maa-ehk-miks-plasti-umbertootlemine-ei-muuda-maailma-rohelisemaks/
- https://thinkbefore.eu/wp-content/uploads/2020/10/BEF_DIY_Guidebook_EST.pdf
- https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/e6f102e3-0bb9-11e8-966a-01aa75ed71a1
