Toidu raiskamine on üle terve maailma väga suur probleem ja seda ka meie kodumaal Eestis. Ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jäetakse kasutamata. Toitu raisatakse ka seda tootes ja tarnides ehk igas ahela etapis, alates põllumajandusest kuni lõpptarbijani jõudmiseni.
Näiteks, mida rohkem ostab eestlane liha, seda rohkem kasutatakse põllu- ja elamispinda, ressursse ning teravilja kariloomade massiliseks kasvatamiseks ja lihatoodete valmistamiseks. Seega on väga oluline kohandada enda tarbimist vastavalt sellele, mida me suudame päriselt ära kasutada. Raisatud ja prügikasti jõudnud toit on halb rahakotile, sest Sa ostad toitu, mida ei tarvita. Vähemalt sama halb on see ka keskkonnale, sest toit, mille Sa olmejäätmetega koos ära viskad, tekitab prügimäel roiskudes metaani ja metaan on üks peamisi kasvuhoonegaaside tekitajaid.
Lisaks ei tee toidu raiskamine head ka inimeste vahelisele sotsiaalsele võrdsusele. Suurem osa arenguriikide põllumajandusest teenib Ameerika ja Euroopa huve ja sellest suuremast osast suurim osa kasvatatakse loomasöödaks ehk samal ajal kui põllutöölised toodavad teravilju meil tarbitavate karjaloomade jaoks, kannatavad nende endi perekonnad nälga.
Ning eriti kurb on see, et selle ahela lõpus lettidele jõudnud lihast roiskub märkimisväärne osa ehk suur osa kasvatatud kariloomadest, söömiskõlblikust teraviljast, kasutatud tööjõust ja põllumaast läheb täielikult raisku. Terves maailmas kokku kasvatatakse nii palju sööta ja sööki loomadele, et selle eest saaks neil samadel põldudel kasvatada toitu inimestele ja veel sellises koguses, et maailmas ei oleks enam näljahäda.
Mida saad Sina teha, et vähem toitu raisata:
- Planeeri oma toidukordi, koosta kondikava, aga jäta endale mänguruumi, et kasutada ka ülejääke.
- Kui avastad kapis toidu, mis on riknemas, tõsta see ettepoole, et seda kindlasti märkaksid.
- Valmista toit ise. Vähe sellest, et poolfabrikaadid ja valmistoidud on kallid ning täis varjatud aineid, saad ise sööki valmistades õppida seda austama ning armastama.
- Jäta nädalalõppu toidukord, mis on ülejääkidest valmistatud roa jaoks (loe allpool olevaid ideid).
- Kui kahtled, kas jõuad midagi ära süüa, siis osta pigem vähem.
- Ära mine poodi tühja kõhuga.
- Korrasta regulaarselt oma külmkappi ning kuivainete riiuleid.
- Planeeri toidukordi nii, et kasutad vanema ja kauem seisnud toidu eelisjärjekorras ära. Olgu selleks või kinnine pakk riisi, mis tegelikult pahaks ei lähe, aga nii hoiad asjad ringluses ja ei unusta midagi kapipõhja ära.
- Paku toitu, mida Sa ise ei jõua ära kasutada sõpradele või tuttavatele.
- Otsi või loo ise Facebookis toidu jagamise/food sharing gruppe.
- Teadusta endale, et Sinu ostukäitumine mõjutab tootmist.
- Söö selleks, et elada, mitte vastupidi 🙂
Ja kui ideaalne oleks veel see, kui inimesed sööksid ära kogu oma söömiskõlbliku toidu, kohandaksid ja mõtleksid retsepte vastavalt sellele, mis neil parajasti käes on. Ehk kui loom, kes on meile söömiseks tapetud, saab söödud ninast sabani ja lillkapsas, mis on meile toiduks kasvanud, saab päriselt otsa ja seda koos vilja, lehtede, varre ja juurtega. Õnneks on maailmas ja ka Eestis üha aktuaalsem trash cooking, mis tähendab seda, et toitu tehakse toiduaine nendest osadest ja jääkidest, mis tavapäraselt visatakse ära või jäetakse järele. See hõlmab endas nii kohe-kohe riknevat või välimuse kaotanud toitu kui ka toidust tarvitamise käigus jäänud jääke nagu koored ja juured.
Isegi meie väikeses Eestis on olukord toidu piisavuse ja kättesaadavusega vägagi erinev. Ühes otsas inimesed ostavad ja viskavad toitu ära, samal ajal kui teises otsas kannatavad inimesed tühja kõhtu ja elavad peost suhu. Keskmiselt viskab Eesti inimene aastas ära 20 kg toitu. Kiire arvutus ütleb, et kokku teeb see 26 589 200 kg aastas. Jõukamad inimesed peavad toitu loomulikuks ja isegi soodsaks, aga samal ajal ei ole mõnel teisel kaasmaalasel kuivanud leiva peale võid panna.
Kõige kurvem kogu asja juures ongi see, et need inimesed, kes saavad endale toitu lubada, viskavad paraku osa oma ostetust lihtsalt ära. Muudame koos maailma paremaks, austame oma toitu ja inimesi, kes on selle meile kättesaadavaks teinud!
Lihtsamad toidud, mida saab teha ülejääkidest:
- Erinevad salatid – pane kokku purkides üksikuna ulpivad hapukurgid ja oliivid, lisa lehtsalatit, murra kuivanud sai tükkideks (küpseta nt eelenavlt oliiviõliga ahjus), riivi peale juust.
- Snäkivalik – mõnus nädalavahetuse toidukord, kus saad kasutada ära absoluutselt kõik, mis kapis leidub. Üksik porgand, kurgijupp, kuivanud saia krõpsud, juustud, vorsti lõpud, üksikud singiviilud ja ette keedetud munad.
- Wrapid – wrapi sisse annab keerata kõik taimsed jäägid, aga ka järele jäänud praelõigud või kanaliha. Ideaalsed ka riisiroogadele uue elu andmiseks, keera söök wrapi vahele, pane natukeseks ahju ja valmis.
- Kartulikoored saavad ahjus krõpsudena uue elu.
- Sibula, porgandi ja kapsajäägid keeda ülejäänud kontidega mõnusaks puljongiks.
- Natuke krimpsus porgand, kapsas ja roheline sibul ning muud ürdid prae poti põhjas tummiseks supipõhjaks.
Kasutatud allikad:
