Oma Eesti metsa armastame me väga ja osa meist kaitseb ka üksikuid puid linnapildis. Vaba aega veedame meelsasti metsas oma hobidega tegeledes või lihtsalt hulkudes. See on Eesti mets, see on mets, mis paistab meie aknast ja on meie jaoks käega katsutav.
Aga kindlasti oled sa kuulnud ka vihmametsadest, mis asuvad meist kaugel ja on ehk paljude jaoks nagu kauge sugulane Ameerikas. Teame, et ta on olemas, aga kas teda elu jooksul ka kohata õnnestub, ei ole üldse kindel. Üks on aga kindel, vihmamets mõjutab meie elu tunduvalt rohkem kui kauge Ameerika onu. Aga miks on vihmametsad ohus ja ka meile, eestlastele, väga olulised?
Alustame päris algusest.
Vihmamets on mets, kus ainult üks ja väga soe aastaaeg ning vihma sajab peaaegu iga päev. Vihmametsas elab pea 90% terve planeet Maa taimeliikidest ja väga palju loomi. Loomastik on vihmametsas liigirikas nii maismaal (piraajad, pühvlid, ninasarvikud), kui ka puudel (orangutanid, laiskloomad, koolibrid, puumad). Lisaks on vihmamets koduks käputäiele põliselanikele.
Vihmametsa olulisus planeedi ökosüsteemis
- Vihmametsad puhastavad vett – seal on sademed aastaringselt ühtlaselt jaotunud ning kliima soe. Lihtsalt öeldes sajab vihm alla ja aurustub uuesti vihmaks.
- Vihmametsad toodavad hapnikku – hapnik, mida me hingame tekib roheliste taimede fotosünteesi käigus kõrvalproduktina.
- Vihmametsad neelavad atmosfäärist süsihappegaasi – taimed kasutavad fotosünteesiks (ehk ka hapniku tootmiseks) vett ja süsihappegaasi. Süsihappegaasi tekib maakerale ka looduslikult, ning selle neelamine on roheliste taimede loomulik protsess. Hetkel on aga olukord selline, et ühe käega toodab inimtegevus meeletutes kogustes süsihappegaasi juurde ja teisega võtab maha metsi ja taimi, mis saaksid selle gaasi sünteesimisega aidata. Süsihappegaas on kasvuhoonegaas, mis satub atmosfääri inimtegevuse tõttu, ja atmosfäär on kahjuks peamine meie heitgaaside “hoidla”.
- Vihmametsad talletavad süsinikku ehk pidurdavad kasvuhooneefekti – Süsihappegaas tekib süsiniku kuumutamisel piisava hulga hapnikuga. Väga suur osa inimeste toodetud süsinikust tekkinud gaasi läheb aga atmosfääri, sest taimed ei saa meid sellise koguse gaasi tootmise juures aidata ja nii soojeneb Maa kliima ning pikad ja paksu lumega talved jäävad üha haruldasemaks.
Miks ja kuidas vihmametsad hävivad?
Seda on kurb öelda, aga vihmametsade hävimise ainus põhjus on inimtegevus. Vihmametsad hävivad, sest kliima muutub ja kliima muutub suures osas just selle pärast, et need metsad hävivad. Vihmametsas endas on üsna hõre asustus ja sealsed põliselanikud ei kahjusta oma eluviisiga mitte kuidagi vihmametsi.
- Metsade raiumine – vihmametsade väärtuslikku puitu tahavad endale mööbli- ja puidutööstus, aga olulise hulga metsi hävitatakse ka teede ehitamiseks raiekohtadesse.
- Põllumajandus – metsi raiutakse, et luua põllumaad ja loomafarme. Mets võetakse maha ja viljakas pinnas kurnatakse, mõne aasta möödudes on vaja uut maad, et saada sama viljaka pinnaga põllumaa või loomafarm. Vanal kohal ei taastu taimestik loomulikult, sinna oleks vaja puud istutada, seda aga reeglina ei tehta.
- Kaevandused – Vihmametsade pinnases leidub alumiiniumi, vaske, kulda ja teemante. Lisaks kaevanduste loomisele jõuavad ka ohtlikud kemikaalid veekogudesse ja selle tulemusel hävivad ja haigestuvad kohalikud hõimud ja looma- ning taimeliigid.
- Põlengud – siin tekib suletud ring kõigi eelnevate punktidega. Tänu sellele, et puid raiutakse ei ole enam kliima nii niiske. Tihti kasutatakse alepõllundust, mille tagajärjel lähevad põlengud kontrollialt välja.
Kuidas see meisse puutub?
Eks ikka nii, et kui maailma taimestik otsa saab, ei ole ka meil siin Eestis enam puhast õhku mida hingata ja banaani, mida süüa.
Mida meie saame vihmametsa kaitseks ja hoidmiseks teha?
Palmiõli, suhkruroog, tee, kohvioad ja need väga odavad banaanid on vaid mõned näited toodetest, mida meie igapäevaselt tarbime ja mille jaoks võetakse aastas maha sadu ruutkilomeetreid vihmametsi. Ka sina peaksid mõtlema, kuidas on võimalik, et see banaan on nii odav, kui ta tuleb väga-väga kaugelt.
Mida meie juba täna teha saame?
- Väldime palmiõli sisaldavaid tooteid.
- Ostame banaane ja muid troopilisi puuvilju, avokaadot ja kookosrasva ökopoodidest.
- Eelistame kohalikku toodangut/toorainet.
- Jälgime kosmeetikavahendites sisalduvaid aineid ning väldime ka seal palmiõli.
- Eelistame Fair Trade märgisega tooteid, mis on natukene kallimad, aga annavad kinnitust sellest, et sinu valik on õiglaselt kasvatatud, toodetud ning maakera ökosüsteem ei pea selle pärast kannatama.
Praeguse inimtegevuse tagajärjeks ennustatakse, et järgneva saja aasta jooksul hävinevad kõik maailma vihmametsad. Me peame kohe midagi muutma! Ära enam mõtle, et ma olen alati neid asju ostnud ja midagi pole ju juhtunud. On juhtunud, lihtsalt asjad juhtuvad meist väga kaugel ja pigem liblikatiiva efektina, väga pika aja jooksul.
Hoiame oma metsi, aga mõtleme ka teiste metsade peale! Oleme ju meie eestlased ka metsarahvas ning armastame oma nelja aastaaega, millest ühe imeline näide on ju tänavune talv!
